Käisime täna maja vaatamas. Tööd saab väga palju olema.
Maja seisukord on nukker, aga otsast peale:
Majas ei ole hetkel vett ega kanalisatsiooni. Loodetavasti saab selle probleemi lahendus alguse kolmapäeval, mil peaksid saabuma kohale trassipanijad ja hakkama majja vedama vett ja kanalisatsiooni. Liitumislepingu sõlmimine on endiste, st. praeguste omanike poolt lubatud ära teha, krundisisene torustik jääb meie kanda.
Küttesüsteem puudub täielikult. Keldris on endisaegse õliküttesüsteemi jäänused - vanametall. Sama kehtib ka tubades ja mujal oleva torustiku ja radikate kohata. Enamus on läbiroostetanud vene plekkradikad, torustik samasugune. Keldris, sauna eesruumis olev kamin on väga kahtlane, aga veelgi kahtlasem on esimese korruse hallis olev kamin. Täna vähemalt tundus, et esimese korruse kaminasse ei ole võimalik tuld teha. Tegelikult ei ole mitte kusagile võimalik tuld teha, sest maja korsten lõppeb ära pööningul.
Veetorude ning majasisese kanalisatsiooniga paistab umbes sama lugu olema, tuleb täielikult välja vahetada.
Elektrisüsteem on selline, et karju appi, arusaamatud veneaegsed juhtmepuntrad ripnevad igal pool. Mitte mingisugust korrapära ei paista olema. Ainuke, mis paistis normaalse väljanägemisega olema, oli koridoris paiknev elektrikilp.
Katus - kuna kümmekond aastat tagasi on Keilat räsinud keeristorm ka sellelt majalt katuse pealt viinud, siis katus on taastatud kuidagi-kuidagi. Pööningul ringi käies oli näha mitmeid läbijooksukohtasid. Loodetavasti ei tule niipea uut tormi, sest sarikad ei tundu just väga usaldusväärsed olema, seda enam, et kogu katus näib peal püsivat vaid tänu oma raskusele. Toolvärgi ankurdust müüri külge ei olnud mitte kusagil näha. Sarikaid olid pandud toestama igasugused imelikud prussijupid, mis toetusid omakorda kõikvõimaliku pahna peale.

Teisel korrusel on ruum, mille kohta me arvame, et sinna saab teha kena vannitoa, on täis igasugu risu ja lauajuppe. Veelgi rohkem on risu ja sodi pööningul, endises nn. talveaias. Väiksed teise korruse toad on imepisikesed, eks näis, mismoodi nendega hakkama saame. Johanna on endale toa välja valinud, aga ta ei ole oma valikus ka väga kindel. Suurem magamistuba on ilma põrandata ja seinaks on paljas paneel. Ja need juhtmed, mis igal pool tolknevad, ei ärata mitte poole kopika eestki usaldust ja sama laieneb ka nende juhtmete kohta, mida näha ei ole, mis on peidus krohvi all või mingite plaatide taga.
Esimene korrus. Elutuba on kõige normaalsem ruum, aga normaalsus on vägagi tinglik mõiste. Laest koorub värvi ja näha on tugevad hallituskahjustused, eriti tugevalt on hallituskahjustust näha raudteepoolse toa laes välisseina juures. Ilmselgelt on tegu külmasildadega. Köök - säilitada ei ole mitte midagi.
Keldris paikneb katlaruum ja saun. Katlaruumis ei ole peale vanaraua ja suure koguse risu mitte midagi, saunas paistab kasutamiskõlblik vaid elektrikeris, kui seegi. Ka ruumiplaneering pole suurem asi, selle üle peab pisut aru pidama, mida ja kuidas sinna teha. Sauna eesruumi põrandat närib ukse all kahtlane vamm, Katrini küsimusele, et kuidas seda kõrvaldada saab, vastasin, et tulega. Ühesõnaga - kogu sauna eesruumi põrand, mis ka jala all tundub pehme olema saab käega katsutavas tulevikus tuleroaks.
Ränka remonti paistab, et ei ole vaja teha vaid garaažis ja rõdudel.
Kokkuvõttes pean nõustuma oma töökaaslase Tõnise sõnadega, kes ütles, et päris normaalne ma peast vist küll ei ole.