reede, 25. aprill 2014

Torutööde kavandamine ja esimesed torud

Niimoodi näeb välja kanalisatsioonitoru, mis läheb läbi esimese korruse WC põrandast. Siia hakkavad suubuma pesumasina äravool ja potist tulev kraam. Võimalik, et siia suubub ka ülemise korruse vannitoast tulev must vesi. Esialgu oli idee, et siia võiks suubuda ka köögist mööda põrandat kulgev äravool, kuid kahjuks ei anna kalle vist niipalju välja ja tuleb leida teistmoodi lahendus. 
Samasse põrandasse tuleb teise serva veel üks, peenem läbiviik kraanikausi äravoolu ja dušši jaoks.

Põrandasse raiutud auk, kust lähevad läbi 110 mm diameetriga kanalisatsioonitoru ja kaks hülssi sooja ja külma vee torude jaoks.

pühapäev, 13. aprill 2014

Nokitsemised

Nädalavahetus möödus ilma selliste edusammudeta, mida oleks huvitav pildistada.
Keldris eelmisel korral laudvoodri vahel olnud nahkhiir oli kadunud, seega saime seina laudvooderdust edasi lammutada. Lauad seinas olid ootamatult pehkinud, enamus rändas neist otse lõkkesse.
Keldris olevast WC-st eemaldasin poti ja lammutasin ühe seina maatasa. Seina taga avanes teine sein, mille taga on lampkast. Ühes nurgas oli tagumine sein puudu, sealt tagant pudises vanasti hüdroisolatsiooniks kasutatud savi. Peab mõtlema, mida selle kohaga edasi võtta.
Esimese korruse WC põrandasse sai uue kanalisatsioonitoru jaoks auk lõhutud puuri, ketaslõikuri ning meisli ja kuvalda koostöös. Osad augud kraanisegisti ning dušši vee ja äravoolu jaoks aga saavad olemasolevate kohandamisest.
Et seinte lammutamisest oli tekkinud suuremas koguses peenemat prahti, siis koorisime labidaga garaaži kõrvalt veidi pinnast, kärutasime selle aia teise serva ning tekkinud tühemiku täitsime peenema ja jämedama tellisepuruga, et sinna peale saaks autoga muretult sõita.

pühapäev, 6. aprill 2014

Köök võtab kuju

Üks minu suuri unistusi seoses uue majaga - suur köök - hakkab kuju võtma. Täna leidis oma lõpu sein väikse toa ja endise köögi vahel. Tundsime Einariga end kohati kui Tom Sawyerid värvitava plangu ääres: lastel tekkis seina lammutamisõiguse pärast lausa rebimine, et kes ikka kui mitu korda kuvaldaga saab virutada. Suurema osa vaheseinast lammutaski Johanna.
Johanna tööhoos
Siis veel natuke kivide kärutamist ja voila! Enam polegi siin korrusel midagi lõhkuda! Ja väikest rohelist tuba pole samuti, kõik on üks suur köök. Tuleb hakata mõtlema selle planeeringu peale, eriti just torustiku jm vajalike kommunikatsioonide kontekstis.

Kostnajalg köögi poolt
Lisaks mõõdistasime esimese korruse ära ja lõpetasime keldris korstnalõõride puhastamise. Selle käigus lagunes "kogemata" ära ka tükk sauna eesruumi kõdunenud puitvooderdust. Selle lammutamine jäi siiski pooleli, kuna voodri vahel magas jälle üks nahkhiir, kelle und me ei tihanud väga segada. Las magab veel natuke.



neljapäev, 3. aprill 2014

Väikse toa tugimüür valmis

Eilne õhtu möödus väikese toa tugimüüri ladumisega. Et korstna krohvist puhastamisel oli mõningate kivide kopsimisel vastu kajanud üsna õõnes heli, siis oli selge, et nende kividega on midagi kahtlast. Kui kivid krohvikihist puhtaks said, selgus, et need olid laotud serviti ja nendega oli suletud kunagine ventilatsiooniava. Igatahes otsustasin need kivid lahti võtta ja ava uuesti sulgeda. Pööningult pääses neile lõõri seestpoolt ligi üsna hästi.
Ava sulgemine läks samuti üsna ilusasti, lõõri seestpoolt sai vuugivahed ka ilusasti ära täidetud ja silutud. Loomulikult kukkus selle tegevuse käigus mõningane kogus segu ka lõõri ja nii hakkaski Katrin keldris lõõre puhastama sinna aastatega kogunenud tahmast ja muust sodist. Muuhulgas tuli lõõridest välja ka üks haamer ja mitu tellist. Küllap need olid sinna kukkunud eelneva, katusest väljaulatuva korstnaosa lammutamisega.
Päeva lõpuks hakkasid kõik lõõrid läbi paistma. Pööningult oli hea vaade piki korstent alla - kas paistab valgus tahmaluugist sisse või mitte.
Tugimüüri peale jäi umbes kolmesentimeetrine vahe, selle loopisin peoga kivikestega betoonisegu täis ning tampisin kinni. Loodan et sai hea ning sinna ei tule suuri pragusid sisse. Kokku kulus valmissegu selle müüri ladumisele veidi üle nelja koti ning veel veidike valmisbetooni kuivsegu.
Valmis seina oli päris hea vaadata, olgugi, et ebaühtlane ja mitte kõige sirgemate ridadega.
Kiskusin ka köögi poolse tugimüüri alt lahtist sodi ära, selgus, et enamus alumisest kihist ongi lahtine sodi ja tõenäoliselt ei ole tegu üldsegi tugimüüriga, vaid hoopis torude peitmise seinaga. Kivide vahel ja taga kulgeb üles pööningule kaks vana veetoru ja üks peenemat sorti kanalisatsioonitoru. Miks oli neid vaja just niimoodiära peita, on pisut arusaamatu, kuid eks nende torudega on siin samasugune lugu, nagu on olnud juhtmestikuga - need kulgevad ootamatutes kohtades ja suundades.
Järgmisel korral saame vast niikaugele, et esimese korruse eraldiolevast väikesest toast saab rääkida minevikus ja selle asemel on meil juba suur köök. Kokku peaks uue köögi pinda tulema umbes paarikümne ruutmeetri jagu, enne oli seda pea poole vähem.