Nädalavahetus möödus nagu ikka - ehitustöid tehes. Pisitasa on asendumas lammutustööd uue loomisega, ehkki ka vana lammutamist on veel üksjagu. Ühtlasi on tunda, et finantse on hakanud rohkem kuluma, materjalid maksavad ja sugugi mitte vähe.
Reedel said paika pandud dušširuumis kraanikauss kraaniga ning duššisegisti, külma vett hakkas igatahes mõlemast tulema. Sooja veega läheb  veidi aega, torud on küll ühendatud, kuid boilerini ei ole elektrit veetud. Tegelikult ei ole boileri veel ka vett sisse lastud, kuid see on ainult ühe ventiili avamise vaev.
Laupäeval sai paigaldatud kraanikausile ka äravoolutorustik ja eelmises postituses näha olnud lahtine toruots veesõlmes sai kanalisatsiooniga ühendatud.

Elektrijuhtmetest veel veidi juttu:  nimelt jõudsin ma juhtmestiku südame - elektrikilbini. Kilp iseenesest näis pealevaadates olema korralik, vähemalt on ta seda omal ajal olnud, mis sest, et praeguseks on kõik kaitsmed vananenud ning muidu ajast ja arust. Vaatepilt, mis aga avanes elektrikilbi all oleva luugi taga, oli kõike muud, kui ilus. Majas kaootiliselt kulgenud juhtmed koondusid sinna kokku ja peaaegu KÕIK JUHTMED olid seal jätkatud ja teibiga isoleeritud... Vägisi tundub, et maja juhtmestiku on paigaldanud üks inimene, kes on juhtmeotsad kilbi alla kokku koondanud, seejuures neile vajalikku pikkust mitte jättes, kuid kilbi on koostanud hoopis teine inimene, kes on püüdnud kogu asjast väliselt siiski head muljet jätta.
Laupäevaõhtuse nokitsemise tulemus oli see, et kõik need juhtmed, mis pildil ripnevad, on likvideeritud ja vanad kaitsmed ei kaitse enam midagi, sest neist edasi ei lähe enam juhtmejuppigi. Erandiks on kilbis olev seinakontakt, kust me veel praegugi voolu võtame. Vanatüüpi maandusega seinakontakt ja kilbi ülaosas näha olev tööstusvoolu kontakt said kilbist eemaldatud.
Pühapäevasest päevast rääkides peab dušširuumi juurde tagasi tulema. Lõpuks sai valatud põrandas olnud vana lampkasti auk muu põrandaga ühte tasapinda, Veetorude paigaldamisega läks küll nii, et esialgu sai arvestatud sooja- ja külmaveetorud vahetuses olevatena, aga kuna nad jäävad niikuinii seina sisse, siis ei ole sellest suurt lugu, et nad pealpool põrandapinda omavahel ristuvad.

 Muudest tegemistest veel niipalju, et endisest sauna kaminaruumist said lõpuks laeplaadid maha taotud, kuid jäänud on veel kõige vastikum, nimelt on peaaegu kõikidest plaatidest paneeli külge jäänud suured liimiplärakad, mis ei tule mitte mingil kombel ära. Oleme proovinud neid kasta märjaks vee, bensiini, atsetooni, nitrolahustiga. Samuti oleme kuumutanud gaasileeklambiga, mis on ka ainus, mis mõningast, olgugi, et minimaalset, mõju avaldas, muutes selle liimi õige pisut pehmemaks. Käsitsi pahtlilabidaga kraapimine tundub täiesti lootusetu ettevõtmisena, peab vist proovima erinevaid lihvkettaid relaka külge panna.

Laupäeva öö oli selles majas ka meie jaoks esimene ööbimine - igatahes edukalt :-)

Jaanipäeva torutööd

Jaanipäeva pikk nädalavahetus, mis esialgu oli planeeritud hoopis lastega Koiva jõel paadimatkamiseks, möödus hoopis ehitustöid tehes. Kuna ilm oligi enam-vähem selline, nagu ilmateade lubanud - sadas ja oli üsna külm, siis ei oleks paadimatkal olemine just väga mõnus olnud, aga remontimisel see ei seganud.

Reede õhtul laenutasin Cramost Wirsbo toruotste laiendamise tangid ja laupäeval võisidki torutööd alata.

Õhtuks oli selge, et tööde jätkamiseks tuleb igasuguseid vidinaid juurde osta ja pühapäeva hommikul sai Espakist, K-Rautast ja Bauhofist ostetud juurde esialgsele 20 meetrile 20 mm torule juurde veel 50 meetrit, samuti hulgaliselt kolmikuid, põlvi, ventiile ja üleminekumuhve.

Keldris olevasse veesõlme ruumi sai paigaldatud 200 liitrine suur boiler. Et keldri siseseinad on laotud serviti silikaatkividest, siis sai boiler igaks juhuks kinnitatud hoopis karpraudade külge, mis toetusid põrandale, seina külge kiilankrutega ja lisaks veel ka lae külge kas kiilankru või isepuurivate kruvidega. Ühtlasi võimaldab boileri asetus külgseina juures läbi viia boileri tagant dušširuumi vee äravoolu (pildil on näha lahtine toruots, mis on asetatud kanalitoru peale. Hiljem saavad torud parajaks lõigatud ja kolmikuga verikaaltorusse ühendatud).

Kõige keerulisemaks osutus välja mõelda, et kuhu missugune toru kulgema hakkab, nii et oleks tagatud optimaalne paigutus. Uponori Wirsbo ehk Pe-Xa torude ühendamine on iseenesest äärmiselt lihtne, spetsiaaltangidega tuleb toruots avardada, sinna vastav ühenduslüli sisse torgata ja mõne hetke pärast tõmbub toru ümber ühenduse tihedalt kinni. Külmaveetorustiku survestamine igatahes kulges väga edukalt, mitte kusagilt ei lekkinud piiskagi vett. Uponor annab oma torudele 50 aastase garantii ja reeglite järgi tehtud ühendustele samuti viie aastase garantii. Ühtlasi on neid torusid ja ühendusi lubatud paigaldada konstruktsioonide sisse.

Teisipäeva õhtuks hakkasid jälle igasugused vidinad otsa saama, paar viimast soojaveetoru ühendust said tehtud siniste ühendusrõngastega, sest punased olid lihtsalt otsa saanud. Lõpuks said täpselt otsa ka sinised rõngad, samuti keermeüleminekud jne. Pikaks nädalavahetuseks plaanitud tööd said edukalt lõpetatud.

Muudest töödest sai maja lõpuks ära mõõdistatud, aias puudel ja põõsastel oksi kärbitud ning sauna eesruumi laega tegeletud.

Ei midagi uut ja põnevat

Üks pilt pidi ütlema rohkem kui sada sõna, siin aga üks järjekordne pilt tulevase dušši alusest august. Näha on tulevase dušši äravool ja kraanikausi äravoolu koht. helepruunid plaadid tagaservas on soojustus ja igale poole olen ma makroflexi lasknud. Vundamendi ja seinapaneelide vahe oli üpris hõre, teine variant oleks olnud need pilud seguga ära täita, aga vahu laskmine tundus mugavam ja otstarbekam.

Sellel pildil on näha endine kaminaruum keldris, kaminat enam ei ole, samuti puitpõrandat. Võimalik, et ka laua taga olev sein saab maha lammutatud, aga seda kunagi kaugemas tulevikus. Igavene tüütus tundub olema laeplaatidest vabanemine, need on mingi suhteliselt korraliku liimiga lakke liimitud. Igatahes vesi seda liimi ei lahusta, samuti ei sulata seda ka kuumutamine.

Uue dušširuumi eeltööd

Vahepeal kadunud olnud fotokas on õnnelikult leitud ja loodetavasti saab tulevikus jälle tihedamini juttu kirjutada ja pilte üles riputada.
Vahepealne aeg on möödunud suuresti vana DC likvideerimisega - see töö on praeguseks sisuliselt lõpetatud. Lampkastis olnud metallkessoon on suuremas osas välja lõhutud, vundamendi alune osa on laotud kahekordsest tellisest müüriga üles, see on väljaspoolt soojustatud ja müürist väljapoole jääv osa on täidetud liiva ja vanade silikaattellistega. Maja sisse jääv osa on samuti täidetud liiva ja vanade kividega. Koomiline on siinjuures see, et kui talvel said lammutamisest tekkinud kivid välja loobitud, siis nüüd tuli need jälle majja tagasi kärutada ning alla auku valada.
Edasi on vaja paigaldada torud dušši äravoolu jaoks ning penoplast soojusisolatsiooniks ning võibki hakata mõtlema põrandakütte torude paigaldamisele ja muudele tegevustele.

Liivaga täidetud põrandaalune

Täna käis külas ka sõber Meelis, kellega arutasime pikalt igasuguste torude võimalikku kulgemist mööda maja ja väljaspoolgi.

DC likvideerimine

Pott on veel paigas

Vana käimla likvideerimine sai täna siiski tehtud ilma piikvasarata. Kang, meisel ja kuvalda aitasid selle töö siiski ära teha. Kui veel eelmine kord tundus potialuse betoonplaadi lõhkumine lootusetu ettevõtmine, siis täna sai vaikselt serva alt nokitsema hakatud ja järjest lahti uuristatud. Vaikne on muidugi tinglik mõiste, sest tegelikult betooni sisse täie jõuga kangi löömine tekitab müra üksjagu.
Tülikas oli poti all olnud karpraua lahtilõikamine, see oli keevitatud nurkraudadega alloleva metallkesta külge ja ega sinna liiga hästi ligi ei pääsenud.
Nüüd on vaja pisut mõtiskleda selle üle, mida edasi võtta - kas täita kogu tühemik lihtsalt liiva ja kividega või üritada veel metallist plaate lahti lõigata, et vältida põrandaaluste külmasildade olemasolu. Aru peab veel sellegi üle pidama, et kas ja kuhu seal all võiks mõne penoplasti plaadi panna parema soojusisolatsiooni saavutamiseks. Tuleb ju selle koha peale dušši all olev põrand ja pole mingit mõtet raisata energiat kasutu tühjuse või kivimassi soojendamiseks.
Kui kõik see on läbi mõeldud ja teostatud, siis võibki hakata põranda soojustuse, torude panemisele ja betoneerimise peale mõtlema.

Enamus potialusest platvormist on ära lõhutud

Jäänud on vaid tühjus

Juuni käes

Et fotokas on tükk aega kusagile täiesti arusaamatult ja lootusetult ära kadunud, siis praegu pilte kahjuks ei ole.
Aga mis on vahepeal juhtunud: esmaspäeval käis pütiauto ja imes vana käimla sisu oma lörisevasse tsisterni. Reedel toodi õuele aga liivakoorem.
Nädalavahetusel sai tühjaksimetud lampkast ära puhastatud ja desinfitseeritud ning põhja peale mõnikümmend sentimeetrit liiva tassitud. Arusaamatul põhjusel oli kunagi pööningule tassitud seda suur hunnik, eks ma tassisin selle tuhkkuiva liiva nüüd alla ja valasin lampkasti põhja laiali. Vana poti ümbruses olev betoon osutus aga nii kõvaks, et kangi ja kuvaldaga lõhkumine tundub hoolimata suurest jõukulust tühja töö tegemisena, vaja vist laenutusest piikvasar võtta, sellega peaks töö minema hoopis lõbusamalt.
Keldris asuva kaminaruumi põrand sai üles võetud ja välja veetud, oli teine täiesti pehkinud.
Ostsime K-Rautast muruniiduki, panime selle kokku, bensiini ning õli sisse ja käima ta läks. Nädal varem trimmeriga niidetud rohi sai nüüd muruniidukiga üle käidud, sai oluliselt ühtlasem.
Veesõlmes sai sügisel torude sissetoomisega ära lõhutud sein jälle tagasi laotud.
Ja suur hulk vana klaasvatti sai toodud linna klaasvati konteinerisse. See mure sai õnneks murtud, et kuhu see jube sodi panna - hirmsasti torkis ja tolmas.