Novembrikuu

Elu Keilas on jõudnud tavalisse igapäevarutiini. See, et enam ei pea vastu ööd peale ehitustegevust Tallinna tagasi sõitma, on ennast igati õigustanud, samas tundub, et nüüd peaksid kõik tööd lausa lennates valmis saama. Nii see muidugi ei ole, igal õhtul ehitada ei jõua. Samas on viimase kuuga siiski üht-teist muutunud.
 Oktoobri lõpuks sai Johanna tuba põhimõtteliselt valmis, aken, lagi ja seinad värvitud, laminaat ja liistud maas ning uks ees. Lapsed kolisid sinna ümber ja algas Ekke toa krohvimine-pahteldamine. Ka teise korruse trepimademel on krohvimistööd lõpusirgel.

Trepimade enne krohvimist

Täiesti uus saavutus meie remonditöödes on aga Auk.

See Auk on meil nüüd maja taga ja jääb sinna ilmselt terveks talveks.

Kuna keldris olevad trapid nii katlaruumis kui saunas peavad kuskile välja viima ning meil oli ammu kahtlus, et tõenäoline kaev asub hoovis, siis asus Einar seda ühel kenal sügispäeval lahti kaevama. Muidugi kestis kaevamine veel palju päevi, lisaks kaevudele tuli maa alt päevavalgele mitu suurt metallist mahutit. Kogu krempel on paigutatud ruumikasse silikaatseintega maa-alusesse punkrisse ning kaetud pealt osaliselt betoonplaatidega. Ilmselt on kunagi mingi osa ruumist sisse varisenud, igal juhul olid mõned kaevurõngad täiesti paigast ja osa ruumist täidetud lihtsalt rämpsuga. Augu lahtikaevamise põhjus oli aga plaan vana kaev kasutusse võtta ning suunata sinna köögist (kaugemas tulevikus ka saunast) lähtuv kanalisatsioon, kust see siis kõrgemal asuvasse linna kanalisatsioonitrassi ümber pumbata. Eelmisel pühapäeval veetsime mitu tundi, et mudas küliliolevat kaevurõngast (ülemisel pildil all paremas nurgas) auto taha kinnitatud köie abil õigesse kohta sikutada.

Siia kaevu tuleb pump

Laepealse soojustamine

Soojustuse arvutused

Pikka aega on mõttes mõlkunud, et peaks soojustuse arvutused korra läbi tegema - siis on lihtsam kalkuleerida kui palju tasub soojustust maja ümber tekitada ja kui pikk selle tasuvusaeg on. Muidu on ikka nii, et üks ütleb, et ah pole seal suurt midagi vaja, küll ta peab piisavalt, teine ütleb, et pane 10 cm penoplasti ja õhekrohv peale, kolmas ütleb, et hoopis 15 cm villa tuleb ümber panna jne. Nii palju kui on arvajaid, niipalju on ka arvajaid ja kõik tuginevad oma parimatele veendumustele.
Üldiselt ei ole soojustuse arvutamine mingi raketiteadus, kes vähegi viitsib mõelda ja kes on põhikooli matemaatika vähemalt kolme peale lõpetanud, saab sellega hakkama.

Piirde soojusjuhtivust tähistatakse tähega U ja ühikuks W/m²K ehk kuimitu vatti liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad.
Valem selle arvutamiseks on
U = 1/R
R on piirde soojustakistus ja arvutatakse erinevate kihtide soojustakistuste kokkuliitmisel
R = R1+R2+R3+...
Ehk tarindi moodustavate erinevate materjalide soojustakistuste summa.
Iga materjalikihi soojustakistus arvutatakse:
R = d / l
Kus d on materjalikihi paksus meetrites ja l (lambda) materjali soojusjuhtivus.

Järgneva tabeli tegin Google Docs'ist, kus valemid arvutavad vajalikud numbrid ise välja. Esimene tulp ongi otsitav U ehk seina soojusjuhtivus.

U	R	Krohv			Paneel			Krohv			Vill			Tuuletõke Isover RKL-31
		d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R
0.462	2.17	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011
											Vill Isover KL37
0.171	5.84	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.1	0.037	2.703	0.03	0.031	0.968
0.139	7.19	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.15	0.037	4.054	0.03	0.031	0.968
0.117	8.54	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.2	0.037	5.405	0.03	0.031	0.968
											Vill Isover KL33
0.162	6.16	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.1	0.033	3.030	0.03	0.031	0.968
0.130	7.68	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.15	0.033	4.545	0.03	0.031	0.968
0.109	9.19	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.2	0.033	6.061	0.03	0.031	0.968

Esimene numbritega rida on praegune olukord, ehk U on 0,462. Siis järgnevad kaks kolmerealist gruppi, kus on erineva soojusjuhtivusega villad eripaksuste kihtidena ehk vastavalt 10 cm,15cm ja 20 cm. Isover KL33 on KL37-st paremate omadustega, kuid ka oluliselt kallim. Mis on selle tabeli kokkuvõtlikud järeldused - Kui me lisame praegusele olukorrale 10 cm KL37 villa ja tuuletõkke plaadi, siis on sein juba peaaegu kolm korda soojapidavam, 20 cm lisamisega on sein juba üle nelja korra soojapidavam. Arvesse ei ole ma võtnud fassaadiplaati, sest selle taga ringleb niikuinii välisõhk, et seinast tulevat niiskust välja ventileerida. Samuti ei ole arvesse võetud erinevate pindade üleminekute soojustakistusi, mis on suhteliselt väikesed, olles küll suuremad krohvi soojustakistusest. Neid üleminekute soojustakistusi ma lihtsalt ei oska arvutada ja väga suurt tähtsust nad ka ei oma.

Tänapäevase välisseina arvestuslik U arvu väärtuste vahemik on 0,12-0,22.

Laega on asi aga oluliselt hullem. Suvel katusevahetusega sai kogu vana klaasvati sodi paneelide pealt minema pühitud ja praegusel hetkel on paneelide pealne tühi.

U=1 /R	R	Paneel			Vill Isover KL37
5.650	0.18	0.2	1.13	0.177
0.347	2.88	0.2	1.13	0.177	0.1	0.037	2.703
0.236	4.23	0.2	1.13	0.177	0.15	0.037	4.054
0.179	5.58	0.2	1.13	0.177	0.2	0.037	5.405

Esimene rida näitab olukorda kui on ainult paljas paneel, ehk praegune situatsioon. Lambdaarv on võetud suhteliselt laest, sest nende paneelide soojusjuhtivus ei ole täpselt teada. Olen püüdnud võrrelda neid tänapäevaste õõnespaneelidega, sest materjal on põhimõtteliselt ju sama. Lihtne arvutus näitab, et 10 cm villa lisamine teeb lae ÜLE VIIETEISTKÜMNE KORRA soojapidavamaks. Kui me tegime selle tabeli ja panime numbrid sisse, siis juba järgmisel päeval läksime me villa ostma ja praegu ootabki 40 pakki klaasvilla lae peale laiali laotamist.

Tabelist kippus meile selgeks saama, et kui me lae peale soojustust ei lisa, siis talvel ei jõua meie katel maja soojaks kütta, isegi siis kui ta kogu aeg täisvõimsusel huugaks ja hoolimata jahedusest oleks tunne sama nagu põletaks katla all otse eurosid.

Lõpuks veel mõningate ehitusmaterjalide lambdaarvud:
Kivivill 0,034 – 0,05       
Klaasvill 0,035 – 0,06       
Vahtplast 0,033 – 0,04       
Tselluvill 0,041       
Kanepivill 0,04       
Termovaht 0,033       
Fibroliit 0,063       
Klaasvilltuuletõke 0,034       
Puit 0,12 – 0,14       
Kipsplaat 0,23       
OSB 0,13       
Minerit 0,25       
Tempsi plaat 0,35       
Kergkruus 0,09 – 0,16       
Fibo3 0,2       
Fibo5 0,24           
Aeroc 0,11       
Aeroc ecoterm 0,09       
Silbeti plokk 0,1 – 0,12       
Silikaatkivi 0,7 – 0,8       
Betoon 1,7 – 2,0       
Teras 45 – 55       
Lubikrohv    0,87   
Tsementkrohv    1,4   
mineraalne viimistluskrohv    0,9   
õõnespaneel 22cm    U =0.88    R=1.13

Metamorfoosid Johanna toas

November 2013

Veel paistavad seinapaneelid, krohvisiinid on paigaldatud, kohe hakkab krohvimine

Seinad on krohvitud ja pahteldatud

Põranda paigaldamisega on algust tehtud

Põrand on valmis, liistud veel puudu

Septembrikuu

Septembrikuus oleme toimetanud lastetubades. Eesmärk on Johanna tuba kuu lõpuks valmis saada ja Ekke tuba võiks valmida oktoobri lõpuks.

Veel mõned päevad tagasi nägi Ekke tuba välja selline

Tänaseks on see aknaalune krohvitud, Johanna tuba aga ka pahteldatud ja krunditud. Seinte värvi viimistluskiht tuleb peale põranda ja ukse paigaldamist, mis ongi selles toas järgmised plaanitud tegevused.

Tagasiteed enam pole

Eile sai tehtud otsustav samm - sellest kooliaastast alustab Ekke õppimist Keila Koolis. Sellega võib lugeda meid päriselt ja pöördumatult Keilasse kolinuteks. See, kas ja kuidas me siin poolvalmis majas ületalve hakkama saame, on põnev kuid ka natuke hirmutav, aga tagasiteed enam ei ole.

Raudtee poolne otsaviil on nüüdseks juba korralikult kinni. 

Majaesine otsaviil oli veel mõne nädala eest hästi ventileeritud

Müür kerkib

Peatselt enam pööningule valgust ei paista

Ikka katus

Panen siia mõne pildi ka valmis katusest. "Valmis" on ikka veel tinglik, sest veel sel aastal tuleb uuesti laduda viilude otsad, paigaldada katuse alla ventilatsioonitorud ja tegeleda mõnevõrra ka soojustamisega. Samuti tuleks kõrgemaks laduda korstent, mis katuse kergitamisega madalaks on jäänud. No ja siis on juba sügis käes :(.

Tulevane rõdu on vihmade vastu kaetud vana eterniidiga. Muu katus uuega :)

Mis värvi peaks tegema tuulekastid?

Uus katus

Viimase kolme nädalaga on majale tekkinud uus katus, lisandunud uus tuba ja uus rõdu. Paraku pole ükski neist veel lõplikult valmis.
Aga alustades algusest, siis peale vana katuse eemaldamist avanenud pilti vaadates tundus, et pööningu madalamast osast, mis niikuinii mõistlikku rakendust poleks leidnud, võiks teha hoopis suure päikesepoolse rõdu. Mõeldud-tehtud: sellesse ossa sarikaid ega katusematerjali ei pandud. Kahjuks aga laseb lage katuslagi vihma läbi, mistõttu on allkorruse põrandatelt tulnud korduvalt vett ära kühveldada. Kahjustada sai pahteldus nii laes, seintes kui aknapaledes. Ei aidanud ka ajutine katmine koormakilega, hulk tööd tuleb uuesti teha. Kuna rõdu vettpidavaks muutmine vajab aga investeeringuid, mida enne eluruumide väljaehitamist pole mõttekas teha, siis otsustasime paratamatult saabuva sügise ja talve kaitseks katta selle osa ajutise katusega. Kuna vanast katusest on järgi hulk kasutuskõlblikku materjali, läheb see uuesti käiku.


Siia saagu rõdu

Tulevane rõdu on kaetud koormakilega

Katus valmib

Tegelikult on tänaseks katusel ka eterniit peal ja ehitusmehed objektil lõpetanud. Tuulekastide ja vihmaveesüsteemi ehitus jääb aega, kui maja on saanud uue soojustuse, ilmselt järgmisesse aastasse.

Pööningu põhisosas vintskappi pisut tõstes kujunes aga katuse alla hoopis uuenäoline avar ruum.


Pööning varem

Pööning nüüd

Uus katus

Tänaseks on veidi uue katuse toolvärgist juba püsti saanud. Töömees Andrus paistab olema tõeline katusehunt, katuseehitusega kokku puutunud eelmisest sajandist saadik ning näinud igasuguseid aegu ja katuseid.

Toolvärgi ehitus

Andrus uut katuseharja tegemas, "emapuu" paigaldus.

Katuse lammutamine

Aeg on kiirelt möödunud ja kirjutada pole suurt midagi jõudnud. Enamuse ajast on nõudnud igasugused pisinokitsemised elektri- ja arvutikaablitega teisel korrusel ning ka igasugused muud pisitööd, mis on vajalikud, aga välja ei paista.
Nädalavahetusel jõudsime sinnamaale, et võis alustada kauaoodatud katusevahetuse peamise eeltööga - lammutamisega.
Kõigepealt tuleb avaldada kõige suurem tänu Meelisele, kes nii laupäeval kui pühapäeval oli peamine katuselammutamise vedaja, samuti suur aitäh ka Tõnisele ja Ljohale, kes kumbki pidasid võimalikuks oma vabast ajast päeva ohverdada ja see veeta taeva ja maa vahel. Loomulikult oli väga tubli ka Kaarel, eriti laupäeval, mil ramm veel värske oli, kuid ka pühapäeval oli ta väga suureks abiks.

Laupäev algas sellega, et sõitsin Kadaka Cramosse sooviga rentida käärtõstuk. Kahjuks selgus, et neil on käärtõstuk küll olemas, kuid broneeritud. Peterburi tee laenutuspunktis aga pidi täiesti saadaval olema. Võtsin info teadmiseks ja suundusin lähedalasuvasse Ramirendi punkti. Seal oli soovitud riistapuu olemas ja oleks kohe ka saanud, kuid pabereid vormistades kerkis ootamatult üles probleem - nimelt ei olnud mul jooksval pangakaardil nõutavat tagatisraha... Piinlik hetk, aga mis teha. Suundusin seejärel Peterburi teele, sest Cramos olin ma juba varasemast klient ja seal tagatisraha ei olnud minu käest nõutud. Peterburi teelt saingi soovitud tõstuki autole sappa ja asusin Keila poole teele. Tõstukile oli taha pandud suurima lubatud kiiruse märgiks 25 km/h. Tuleb tunnistada, et kuigi ma rikkusin seda kiirust märgatavalt, olin ma kõigile ülejäänud liiklejatele siiski umbes samahea nagu hobuvanker ;-)
Tõstuki rent kaheks päevaks oli väärt iga senti selleks kulutatud rahast. Lugematul arvul kordadel sai sellega alla ja üles sõidetud küll vanade eterniiditahvlitega, küll igasuguse muu sodi või hoopiski vajalike tööriistadega.

Meelis ja Tõnis vana eterniiti lahti kangutamas

Selline see katus välja nägi kui eterniit maha võetud sai

Pööningukatus paistab läbi

Selline katus peabki juba läbi paistma

Lauarisu on maandunud murule

Esifassaad pole enam üldse kena

Pööningul on valge nagu õues

Pühapäeva õhtuks sai suurem katusepool maha lammutatud ja kogu sodi, sh. ka vana soojustuseks olnud klaasvatt kokku korjatud. Klaasvati kottiajamine oligi kõige ebameeldivam töö, tolmas ja torkis ikka väga jubedalt. Kuna me eterniiti püüdsime kokku korjata võimalikult säästlikult, siis seal mingit tolmu ei tekkinud ja nüüd ootavad vanad tahvlid sõitu Jõelähtme prügila poole. Sama saatus tabab ka klaasvati kotte, mida õunapuu all on kümneid.

Katus ja kelder

Loodetavasti saame varsti siia hakata postitama pilte ja juttu uue katuse ehitamisest. Aga seekord viivad meid katuseehituse ettevalmistustööd hoopis keldrisse. Asi seisneb selles, et pööningul ja rõdul on meil mõningane kogus (vana) puitmaterjali, mida esimese hooga lõkkesse veel ajanud ei ole ja millele võib veel igasuguste rakiste, tugede ja tellingute ehitamise näol rakendust leida. Eelmainitud kohtades jäävad nad katuseehitusele sajaprotsendiliselt ette ja oli vaja leida koht, kuhu neid ladustada. Ainuke sobiv koht tundus olema meile saun, aga sinna ei olnud võimalik materjali teisaldada. Selge - saun tuli lõplikult likvideerida, sest samal kujul saunana kasutust me talle ei planeerinud ja uue sauna rajamine ei ole praegu prioriteetsete tööde nimekirjas. Kunagi ta küll tuleb, aga sinna läheb veel aega.

Saunaruum varatalvel

Aasta tagasi likvideerisime sauna eesruumist puitvooderduse ja kamina, sügisel lammutasime ühe vaheseina, talvel saunalava ja nüüd oli järg ülejäänu käes.

Kõigepealt puitvooderdus, siis foolium ja seejärel klaasvatt nii seinast kui ka laest.

Puitvooderdus on maha võetud, kerisest on ainult alus alles.

Järg on silikaattellistest vaheseinteni jõudnud

Sellest vaheseinast on saanud kivihunnik ja õhus hõljuv tolm

Ka teist vaheseina pole enam

Plats on puhas. Vaheseinu meenutavad vaid põrandabetoonis olevad alusmüüri jupid.

Tegelikult tuli keldris peale lammutamise tegelda ka ehitamisega - nimelt vana plekist ventilatsioonitoru eemaldamisega avanes korstnalõõridesse mitu suurt ja koledat auku, mis nüüd said korralikult kinni laotud ja samuti sai ka silikaadist kandevseina osa pisut tugevdatud.

Veel ülakorruse juhtmetest

Eelmises postituses olnud koht trepikoja lülitijuhtmetega on nüüdseks krohvisegu ja kruntpahtliga kaetud

Koridori vaheseina soonte lõikamise ja raiumisega tekkisid oodatust veidi suuremad augud. Seina ülaosa ei olnud just kõige paremini seguga kinni.

Magamistoas on paneeli lõigatud sooned krohviseguga kinni kaetud

Ülakorruse elekter

Pole ammu midagi siia kirjutanud - ega nagu midagi väga suurt ja vähemalt silmaga nähtavat pole tehtud ka. Uus tegevus, mis välja ei paista, on olnud ülakorrusele valgustuse tekitamine, muidugi pole see valmis, aga tegevus selles suunas edeneb. Teise korruse elekter on seni olnud ainult (ajutise juhtmega) seinakontaktides. Juhtme ajutisus seisneb selles, et kunagi sügisel sai ta kiiruga veetud ja mõned harutoosid ka pandud, aga juhe ise kulgeb spellidega kinnitatult mööda seinasid. Tegelikult tuleb ta aga korralikult sisselõigatud soonde panna ja seejärel saab seina ära krohvida. Seinakontaktid ja valgustus eraldi toitekaablitega - nagu ikka.
Soonte lõikamine on tavalise relakaga väga tolmune töö, tolmu tuleb nii kergbetoonist paneelide, kui ka silikaatseina puhul mehemoodi. Iga soone jaoks tuleb teha vähemalt kaks lõiget, silikaadi puhul ja laiema soone puhul teen ka kolm lõiget, et oleks lihtsam soont meisli või peitliga lahti toksida.
Selle tegevuse käigus olen ühe teemantketta läbi kulutanud, tavalisi abrasiivkivikettaid oleks vist kulunud lugematu hulk. Teemantketas on kivi lõikamisel üleüldse üks tänuväärne asi, võrreldes abrasiivkettaga lõikab ta materjali nagu võid ja hinnavahe teeb ta väga suure kuhjaga tasa, peale selle oluliselt suurem lõikamismugavus.

Lülitite asukohad allkorrusel trepi kõrval. Näha on juhtmekanal, mida mööda juhtmed kulgevad ülespoole, siis lähevad seinast läbi ja tulevad teisel korrusel põrandast veidi kõrgemal sealpoolse seina sisse kulgema. Kuna tegu on paneeli kandva konstruktsioonielemendiga, siis teistsugust lahendust ei saanud kasutada, õigemini oleksid need olnud kõik väga ebaotstarbekad ja ebaloogilised.

Soont on tulnud lõigata nii varasemalt krohvitud seinapinda, kui ka sinna, kus paljas kivi vastu vaatab. Krohvitud seina sisse soone lõikamisel olen teemantlihvkettaga sealtkohast ka krohvi õhemaks võtnud ja peale juhtmepaigaldamist ning soone uue krohviseguga täitmist kogu kanaliala võrkteibiga katnud ning seejärel üliõhukese fiiberkrohvi kihiga katnud. Loodetavasti ei hakka niimoodi soonekohad hiljem pahtlisse pragusid tekitama. Eks näis. Kõik kaablisoonte kulgemised on üles pildistatud, vajaduse ja võimaluse korral koos mõõtudega.
Elektrijuhtmete paigaldamisel on levinud kaks ideoloogiat - ühe puhul püütakse harukarpe igati vältida ja tehakse igasugused juhtme jätkamised ära seinakontaktide, lülitite jne pesades. Teisel puhul kasutatakse harutoose ja need jäävad seina peal enamasti paistma. Mina olen valinud teise suuna, tundub olema oluliselt lollikindlam, kõik on nähtavam ja kontrollitavam, juhtmete kulgemine seina sees on paremini määratavam jne.
Aeg-ajalt tuleb ka praegu soonte lõikamisel kokku puutuda vanade juhtmetega, mis kohati säilinud krohvi all kulgevad. Nii nagu mujalgi varasemalt selles majas oli - ka krohvi sees kulgevad need enamasti diagonaalselt ja kõveralt.
Praeguseks hetkeks on ära kulunud kaablit kaks sajameetrist rulli - üks rull 3x1,5mm2 ja teine 3x2,5 mm2. Peale selle on kulunud veel erinevaid kaableid, nii kahesoonelisi lülititesse minevaid, kui ka veksellülitite vahel kulgevaid, ilma kolla-rohelise sooneta kahe-, kolme- või neljasoonelisi ning ka viiesoonelisi ja jämedamaid 4mm2 ristlõikega kaableid. Ühesõnaga - kaablit on kulunud palju ja see pole veel kaugeltki kõik, hinnanguliselt kulub teist samapalju kindlasti veel, kui mitte rohkemgi, sest teise korruse elekter on alles poole peal, garaažis on ainult üks päevavalguslamp laes valgust andmas ja mitte ühtegi seinakontakti jne, keldrist on enamus samuti ilma igasuguse elektrita. Ka esimese korruse elutuba on seni veel elektrifitseerimata.

Et käes on maikuu, siis otsustasime endisesse juurikakeldrisse minna vaatama, mis meie kodunahkhiirtest on saanud. Terve talve me ei teinud selle ruumi ustki lahti, et loomakesi mitte segada. Nüüd hakkab vaikselt kätte jõudma nende lennuaeg ja talveuni lõppema. Väga palju me seal ei tuuseldanud ja spetsiaalselt ei otsinud, aga ühe tiivulise leidsime seina külge kinnitunult küll. Asend oli tal natuke imelik, ei olnud pea alaspidi, nagu nahkhiired tavaliselt peaksid olema, vaid pigem oli ta seinal kuidagi horisontaalselt, üks tiib veidi väljasirutatult. Rohkem me teda häirima ei hakanud, loodetavasti on temaga siiski kõik korras.
Teist nahkhiirt, kes peaks kusagil sealsamas ruumis olema, me ei näinud, aga seal on ka erinevaid võimalusi kusagile vanade juurikasalvede või riiulite vahele peitu pugeda. Meie nahkhiirte puhul on tegu tõenäoliselt Eesti tavaliseima liigiga - põhja-nahkhiirega.