Veidi krohvimist, veidi pahteldamist

Teadupärast arstide vead peidab muld. Ehitusvead peidab krohv, krohvivead peidab pahtel, pahtlivead peidab värv. Aasta algul suletud köögiuks on nüüd ühelt poolt krohvitud ja pahteldatud.

Uksekoht on peaaegu krohvitud

Sein on aluspahtliga kaetud. Ehkki veel lihvimata, aga siiski juba üsna sile

Samuti sai aega kulutatud trepikoja seinte osalisele pahteldamisele, sellega tegelesid peamiselt Katrin ja Kaarel, hulga parem mulje on juba trepist üles tulles.
Möödunud nädalavahetusel vabastasid narkarid mind läbi auto katkilöödud küljeklaasi vanast ja hetkel katkisest relakast. Et vana relakaga töötades oli selgeks saanud, et vaja on kiiruseregulaatoriga riistapuu, siis uueks aparaadiks sai Bauhausist ostetud Bosch GWS850C. Tundus olema normaalne masin, köögis juhtmetele sooni oli sellega lõigata päris mõnus. Muidugi soonte lõikamine on üks äraütlemata tolmune töö - selle käigus sai minust nähtamatu mees. Köögi ühest otsast teise seina ei olnud lihtsalt midagi näha.

Köögi vasakpoolset nurka on veidi krohvitud ja veidi ka akna alt pahteldatud.

Augufreesiga Flintstone'ide filmikangelastele kivirullikute tootmine

Seinakontaktide augud on valmis. Veel on lõikamata sissetulev soon seinas, mida mööda hakkab juhe kulgema.

Korstnajalg köögis. Vasakpoolse osa taga on minu esimene müüriladumisharjutus, nüüdseks on see krohvitud ja kruntpahtliga kaetud. Üleval on näha hetkel tellisega suletud ventilatsiooniava. Et tellis vähem silma riivaks, siis sai ka see pahtliga valgeks võõbatud ;-)

Ukse sulgemine

Otsus üks köögiustest sulgeda sündis juba siis, kui me köögi ja väikese toa ühendasime üheks suureks köögiks. Küismus oli selles, kuidas seda teha, kas kipsplaadiga ja milline karkass, kas metallist või puidust jne. Tükk aega vaevas see küsimus mul pead, kuni juhuslikult meenusid mulle keldris olemasolevad vanad vaheseinaplokid - umbes sellised, nagu tänapäevalgi Aerocist tehakse. Mõõdulint kätte ja mõõtusid võtma. Tulemused olid lootustandvad - plokid sobisid paledest puhtaks lõhutud ukseauku nagu rusikas teadagi kuhu.

Esimene plokk on paigas. Pildil on näha ka seina külge kinnitatud ajutised tugilatid, et oleks lihtsam plokke otse ja sirgelt laduda ning alumine ei vajuks ära, kui ülemist paika panna.

Ukseava köögi poolt. Viimane plokk on paigaldatud.

Mõeldud - tehtud! Tassisin plokid keldrist üles, kastsin märjaks, segasin segu ja töö võiski alata. Esimese ploki panin paika niisama, aga kui ma teda seal vaatasin, siis tuli mõte, et tugilattidega on seda lihtsam laduda, ei ole muret,et juhuslikult vastu minnes alumine plokk ära võiks vajuda, kuni mört veel pole kivistunud.
Ladumises midagi keerulist ei olnud, plokid olid suured ja plokki paika pannes oli jällegi jupp maad seina valmis. Isegi loodimisega polnud erilist muret, sest juhtlatid aitasid ploki kohe õigesse kohta paika panna. Veidi jälgisin vaid seda, et ploki pealispind oleks horisontaalne ja piisavalt märg, sest keldris olnud plokid imasid vett endasse nagu käsnad. Kuiva plokki seina pannes oleksid nad kohe mördist vee endasse imenud ja segu kivivstumiseks vajalik vesi oleks puudu jäänud.

Viimane plokk tuli kümmekond sentimeetrit madalamaks saagida, sest nii täpselt need plokid ukseaugu järgi siiski ei olnud. Käsisaag lõikas plokki nagu võid ja sellegagi ei olnud mingit muret. Viimase vuugivahe täistoppimine oli keerulisem, pidin lõpuks palja käega loopima, sest kelluotsaga toppimisest või kelluga viskamisest ei tulnud midagi head välja, segu läks igale poole, aga ainult mitte sinna kuhu vaja.
Köögi poole jääbki ukseavasse nišš, sinna mahutame tulevikus vajalikule kõrgusele praeahju, mille jaoks tänu avale saamegi vajaliku seinasügavuse.

Uus aasta

Vana aasta ärasaatmine ja uue tervitamine toimusid seekord loomulikult Keilas, remondi vahepalana.
Einar küüris kange keemiaga puhtaks köögi koleda kollase seina ja vana-aasta õhtuks sai see esimese kihi uut värvi peale.

Hüvasti, kollane köök!

Nüüd veel korralikult pahtlit...

Viimasel pildil on näha ka lammutatud uksepaled. Sel ajal, kuni lapsed köögi seinu ja teineteist nakkekrundiga pintseldasid, tegeles Einar WC seina krohvimisega.

Kuigi arvasime vahepeal, et tõstame vanni sihtotstarbeliseks kasutamiseks terrassilt jälle vannituppa, siis sellest midagi välja ei tulnud. Selle asemel tuli välja selline sein (peale kuivamist peaks see võtma kenama halli tooni):

Värske krohv

Minu osaks oli, nagu ikka, lõputu põrandate pühkimine ja muud abitööd, mh sauna välisukse soojustamine. Põrandate ehitamisest üle jäänud EPS plaadid laotasime maha pööningule, et köögi lagi nurkadesse niiskust ei koguks. Kuna suure tuulega sadas korstna märjaks ning see pole korralikult isoleeritud, siis kippus vahepeal vett korstna pinnalt pööningule nõrguma, sellega tuli samuti tegeleda.