Aeg on kiirelt möödunud ja kirjutada pole suurt midagi jõudnud. Enamuse ajast on nõudnud igasugused pisinokitsemised elektri- ja arvutikaablitega teisel korrusel ning ka igasugused muud pisitööd, mis on vajalikud, aga välja ei paista.
Nädalavahetusel jõudsime sinnamaale, et võis alustada kauaoodatud katusevahetuse peamise eeltööga - lammutamisega.
Kõigepealt tuleb avaldada kõige suurem tänu Meelisele, kes nii laupäeval kui pühapäeval oli peamine katuselammutamise vedaja, samuti suur aitäh ka Tõnisele ja Ljohale, kes kumbki pidasid võimalikuks oma vabast ajast päeva ohverdada ja see veeta taeva ja maa vahel. Loomulikult oli väga tubli ka Kaarel, eriti laupäeval, mil ramm veel värske oli, kuid ka pühapäeval oli ta väga suureks abiks.

Laupäev algas sellega, et sõitsin Kadaka Cramosse sooviga rentida käärtõstuk. Kahjuks selgus, et neil on käärtõstuk küll olemas, kuid broneeritud. Peterburi tee laenutuspunktis aga pidi täiesti saadaval olema. Võtsin info teadmiseks ja suundusin lähedalasuvasse Ramirendi punkti. Seal oli soovitud riistapuu olemas ja oleks kohe ka saanud, kuid pabereid vormistades kerkis ootamatult üles probleem - nimelt ei olnud mul jooksval pangakaardil nõutavat tagatisraha... Piinlik hetk, aga mis teha. Suundusin seejärel Peterburi teele, sest Cramos olin ma juba varasemast klient ja seal tagatisraha ei olnud minu käest nõutud. Peterburi teelt saingi soovitud tõstuki autole sappa ja asusin Keila poole teele. Tõstukile oli taha pandud suurima lubatud kiiruse märgiks 25 km/h. Tuleb tunnistada, et kuigi ma rikkusin seda kiirust märgatavalt, olin ma kõigile ülejäänud liiklejatele siiski umbes samahea nagu hobuvanker ;-)
Tõstuki rent kaheks päevaks oli väärt iga senti selleks kulutatud rahast. Lugematul arvul kordadel sai sellega alla ja üles sõidetud küll vanade eterniiditahvlitega, küll igasuguse muu sodi või hoopiski vajalike tööriistadega.
 |
Meelis ja Tõnis vana eterniiti lahti kangutamas |
 |
Selline see katus välja nägi kui eterniit maha võetud sai |
 |
Pööningukatus paistab läbi |
 |
Selline katus peabki juba läbi paistma |
 |
Lauarisu on maandunud murule |
 |
Esifassaad pole enam üldse kena |
 |
Pööningul on valge nagu õues |
Pühapäeva õhtuks sai suurem katusepool maha lammutatud ja kogu sodi, sh. ka vana soojustuseks olnud klaasvatt kokku korjatud. Klaasvati kottiajamine oligi kõige ebameeldivam töö, tolmas ja torkis ikka väga jubedalt. Kuna me eterniiti püüdsime kokku korjata võimalikult säästlikult, siis seal mingit tolmu ei tekkinud ja nüüd ootavad vanad tahvlid sõitu Jõelähtme prügila poole. Sama saatus tabab ka klaasvati kotte, mida õunapuu all on kümneid.