Soojustuse arvutused

Pikka aega on mõttes mõlkunud, et peaks soojustuse arvutused korra läbi tegema - siis on lihtsam kalkuleerida kui palju tasub soojustust maja ümber tekitada ja kui pikk selle tasuvusaeg on. Muidu on ikka nii, et üks ütleb, et ah pole seal suurt midagi vaja, küll ta peab piisavalt, teine ütleb, et pane 10 cm penoplasti ja õhekrohv peale, kolmas ütleb, et hoopis 15 cm villa tuleb ümber panna jne. Nii palju kui on arvajaid, niipalju on ka arvajaid ja kõik tuginevad oma parimatele veendumustele.
Üldiselt ei ole soojustuse arvutamine mingi raketiteadus, kes vähegi viitsib mõelda ja kes on põhikooli matemaatika vähemalt kolme peale lõpetanud, saab sellega hakkama.

Piirde soojusjuhtivust tähistatakse tähega U ja ühikuks W/m²K ehk kuimitu vatti liigub läbi piirde ühe ruutmeetri, kui temperatuur piirde eri pooltel erineb üks kraad.
Valem selle arvutamiseks on
U = 1/R
R on piirde soojustakistus ja arvutatakse erinevate kihtide soojustakistuste kokkuliitmisel
R = R1+R2+R3+...
Ehk tarindi moodustavate erinevate materjalide soojustakistuste summa.
Iga materjalikihi soojustakistus arvutatakse:
R = d / l
Kus d on materjalikihi paksus meetrites ja l (lambda) materjali soojusjuhtivus.

Järgneva tabeli tegin Google Docs'ist, kus valemid arvutavad vajalikud numbrid ise välja. Esimene tulp ongi otsitav U ehk seina soojusjuhtivus.

U	R	Krohv			Paneel			Krohv			Vill			Tuuletõke Isover RKL-31
		d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R	d	λ	R
0.462	2.17	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011
											Vill Isover KL37
0.171	5.84	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.1	0.037	2.703	0.03	0.031	0.968
0.139	7.19	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.15	0.037	4.054	0.03	0.031	0.968
0.117	8.54	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.2	0.037	5.405	0.03	0.031	0.968
											Vill Isover KL33
0.162	6.16	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.1	0.033	3.030	0.03	0.031	0.968
0.130	7.68	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.15	0.033	4.545	0.03	0.031	0.968
0.109	9.19	0.01	0.900	0.011	0.3	0.14	2.143	0.01	0.900	0.011	0.2	0.033	6.061	0.03	0.031	0.968

Esimene numbritega rida on praegune olukord, ehk U on 0,462. Siis järgnevad kaks kolmerealist gruppi, kus on erineva soojusjuhtivusega villad eripaksuste kihtidena ehk vastavalt 10 cm,15cm ja 20 cm. Isover KL33 on KL37-st paremate omadustega, kuid ka oluliselt kallim. Mis on selle tabeli kokkuvõtlikud järeldused - Kui me lisame praegusele olukorrale 10 cm KL37 villa ja tuuletõkke plaadi, siis on sein juba peaaegu kolm korda soojapidavam, 20 cm lisamisega on sein juba üle nelja korra soojapidavam. Arvesse ei ole ma võtnud fassaadiplaati, sest selle taga ringleb niikuinii välisõhk, et seinast tulevat niiskust välja ventileerida. Samuti ei ole arvesse võetud erinevate pindade üleminekute soojustakistusi, mis on suhteliselt väikesed, olles küll suuremad krohvi soojustakistusest. Neid üleminekute soojustakistusi ma lihtsalt ei oska arvutada ja väga suurt tähtsust nad ka ei oma.

Tänapäevase välisseina arvestuslik U arvu väärtuste vahemik on 0,12-0,22.

Laega on asi aga oluliselt hullem. Suvel katusevahetusega sai kogu vana klaasvati sodi paneelide pealt minema pühitud ja praegusel hetkel on paneelide pealne tühi.

U=1 /R	R	Paneel			Vill Isover KL37
5.650	0.18	0.2	1.13	0.177
0.347	2.88	0.2	1.13	0.177	0.1	0.037	2.703
0.236	4.23	0.2	1.13	0.177	0.15	0.037	4.054
0.179	5.58	0.2	1.13	0.177	0.2	0.037	5.405

Esimene rida näitab olukorda kui on ainult paljas paneel, ehk praegune situatsioon. Lambdaarv on võetud suhteliselt laest, sest nende paneelide soojusjuhtivus ei ole täpselt teada. Olen püüdnud võrrelda neid tänapäevaste õõnespaneelidega, sest materjal on põhimõtteliselt ju sama. Lihtne arvutus näitab, et 10 cm villa lisamine teeb lae ÜLE VIIETEISTKÜMNE KORRA soojapidavamaks. Kui me tegime selle tabeli ja panime numbrid sisse, siis juba järgmisel päeval läksime me villa ostma ja praegu ootabki 40 pakki klaasvilla lae peale laiali laotamist.

Tabelist kippus meile selgeks saama, et kui me lae peale soojustust ei lisa, siis talvel ei jõua meie katel maja soojaks kütta, isegi siis kui ta kogu aeg täisvõimsusel huugaks ja hoolimata jahedusest oleks tunne sama nagu põletaks katla all otse eurosid.

Lõpuks veel mõningate ehitusmaterjalide lambdaarvud:
Kivivill 0,034 – 0,05       
Klaasvill 0,035 – 0,06       
Vahtplast 0,033 – 0,04       
Tselluvill 0,041       
Kanepivill 0,04       
Termovaht 0,033       
Fibroliit 0,063       
Klaasvilltuuletõke 0,034       
Puit 0,12 – 0,14       
Kipsplaat 0,23       
OSB 0,13       
Minerit 0,25       
Tempsi plaat 0,35       
Kergkruus 0,09 – 0,16       
Fibo3 0,2       
Fibo5 0,24           
Aeroc 0,11       
Aeroc ecoterm 0,09       
Silbeti plokk 0,1 – 0,12       
Silikaatkivi 0,7 – 0,8       
Betoon 1,7 – 2,0       
Teras 45 – 55       
Lubikrohv    0,87   
Tsementkrohv    1,4   
mineraalne viimistluskrohv    0,9   
õõnespaneel 22cm    U =0.88    R=1.13

Metamorfoosid Johanna toas

November 2013

Veel paistavad seinapaneelid, krohvisiinid on paigaldatud, kohe hakkab krohvimine

Seinad on krohvitud ja pahteldatud

Põranda paigaldamisega on algust tehtud

Põrand on valmis, liistud veel puudu

Septembrikuu

Septembrikuus oleme toimetanud lastetubades. Eesmärk on Johanna tuba kuu lõpuks valmis saada ja Ekke tuba võiks valmida oktoobri lõpuks.

Veel mõned päevad tagasi nägi Ekke tuba välja selline

Tänaseks on see aknaalune krohvitud, Johanna tuba aga ka pahteldatud ja krunditud. Seinte värvi viimistluskiht tuleb peale põranda ja ukse paigaldamist, mis ongi selles toas järgmised plaanitud tegevused.