Elu Keilas on jõudnud tavalisse igapäevarutiini. See, et enam ei pea vastu ööd peale ehitustegevust Tallinna tagasi sõitma, on ennast igati õigustanud, samas tundub, et nüüd peaksid kõik tööd lausa lennates valmis saama. Nii see muidugi ei ole, igal õhtul ehitada ei jõua. Samas on viimase kuuga siiski üht-teist muutunud.
Oktoobri lõpuks sai Johanna tuba põhimõtteliselt valmis, aken, lagi ja seinad värvitud, laminaat ja liistud maas ning uks ees. Lapsed kolisid sinna ümber ja algas Ekke toa krohvimine-pahteldamine. Ka teise korruse trepimademel on krohvimistööd lõpusirgel.
 |
| Trepimade enne krohvimist |
 |
| See Auk on meil nüüd maja taga ja jääb sinna ilmselt terveks talveks. |
Kuna keldris olevad trapid nii katlaruumis kui saunas peavad kuskile välja viima ning meil oli ammu kahtlus, et tõenäoline kaev asub hoovis, siis asus Einar seda ühel kenal sügispäeval lahti kaevama. Muidugi kestis kaevamine veel palju päevi, lisaks kaevudele tuli maa alt päevavalgele mitu suurt metallist mahutit. Kogu krempel on paigutatud ruumikasse silikaatseintega maa-alusesse punkrisse ning kaetud pealt osaliselt betoonplaatidega. Ilmselt on kunagi mingi osa ruumist sisse varisenud, igal juhul olid mõned kaevurõngad täiesti paigast ja osa ruumist täidetud lihtsalt rämpsuga. Augu lahtikaevamise põhjus oli aga plaan vana kaev kasutusse võtta ning suunata sinna köögist (kaugemas tulevikus ka saunast) lähtuv kanalisatsioon, kust see siis kõrgemal asuvasse linna kanalisatsioonitrassi ümber pumbata. Eelmisel pühapäeval veetsime mitu tundi, et mudas küliliolevat kaevurõngast (ülemisel pildil all paremas nurgas) auto taha kinnitatud köie abil õigesse kohta sikutada.
 |
| Siia kaevu tuleb pump |
