Jõulud

Mida teeb eestlane jõulude ajal - ikka remonti!
Veidi on edasiarenguid köögis, köögilakke jõudis valgus, mis võimaldab seal edasiseid töid teha. Edasistest töödest peamised olid veetorude ühendamine köögis, selleks sai Cramost jällegi Q&E e. Wirsbo torulaiendustangid renditud ning mõningad liited tehtud. Samuti tegin puuduolevad ühendused keldris ning seega sai ka katlaga ühendatud boiler sisse lülitada. Algul ei tahtnud tsirkulatsioonipump vett sugugi ringi hakata ajama, kuid peale mõningast mõtisklemist ja seejärel süsteemi õhutamist hakkas asi tööle küll. Ka esimesed seinakontaktid said köögis paigaldatud ning juhtmesooned seejärel kinni kipsitatud.
Termokaameraga majas ja ümber maja käimine (aitäh Marko!) näitas, et soojustada on vaja maja ühtlaselt igalt poolt, mingeid erilisi üllatusi silma ei hakanud. Külmasillad, mida oligi arvata, seal ka olid ning seal, kus oli veidi makrofleksi ja/või penoga soojustatud, need kohad olid kohe kontrastselt eristuvad. Halb tundub asi olema köögi raudteepoolsete nurkadega, sinna hakkas silmaga nähtavalt niiskust kondenseeruma, kui tuba soe oli. Aastavahetusel pean vaatama, kas neid nurkasid saab pööningult pisut soojustada.

Veel nahkhiirtest

Reedel juhtus nii, et tahtsin kahe alusetäie pelletite jaoks kütteruumi veidi ette valmistada. Selle käigus hakkasin ühelt seinalt maha kiskuma igasuguseid vanu plekist juhtmeklambreid, maha lõikama torujäänuseid jne. Torude ja juhtmete teised otsad ulatusid seinast läbi saunapoolele. Nii sai sujuvalt kütteruumi koristamisest sauna lammutamine. Lammutasin ära vana saunalava ja kiskusin lahti hulga vanu leiliruumi voodrilaudu. Ühel hetkel kuulsin aga juba eelmisest aastast tuttavat sisinat - laudade taha oli peitu pugenud talvituma järjekordne nahkhiir. Muidugi ajasin ma ta üles selliste hoogsate lammutustegevustega. Et ta enam sinna muretult talvituma poleks niikuinii jäänud, siis korjasin ta ettevaatlikult papist karpi ja viisin tühja ja jahedana seisvasse juurikakeldrisse, kus ma ta siis riiulile asetasin.
Veidi aja pärast sundis mingi sisetunne mind üles minema ja eeskoridori vaatama - ja mida ma seal nägin - nahkhiir oli seal! Kuidas sai nahkhiir keldrist sinna, võimatu ju... Läksin vaatasin siis elutoa nurka, kus Pätu varem magas, nüüd ei olnus seal kedagi. Selge - Pätu oli kas sooja tõttu või teise nahkhiire häälitsuste peale üles ärganud ja jahedama otsinguil kuidagi eeskoridori pugenud, tõenäoliselt kuidagi elektrikilbi vahelt. Et ta oli üsna uimane, siis ei valmistanud ka tema kinnipüüdmine erilisi raskusi ja viisin ta samuti juurikakeldrisse. Kinnipüütuna piuksus ta üsna aktiivselt ja kui teine nahkhiir teda kuulis, siis oli arusaadav, et nad omavahel ka suhtlesid. Igatahes jäid nad kahekesi sinna ruumi ja eks kunagi ole näha, mis neist seal saanud on. Ehkki nad võivad tunduda paljudele hirmuäratavana, on nad tegelikult ju toredad loomakesed, püüavad suveõhtuti rohkemgi putukaid, kui varblaseperekond.
Nädalavahetuse tegevustest veel - kaks alust pelleteid sai keldrisse tõstetud, kuu ajaga on alusetäis peaaegu otsa saanud :-( Samuti valasin kamina vundamendi koha isetasanduva seguga muu põrandaga tasaseks ning käis ka Uuve küttesüsteemi toimimist vaatamas ja veidike tasakaalustamas.

Aasta täis

Meie nahkhiir Pätu elutoa nurgas rippumas.

Tegelikult on möödunud juba nädalajagu päevi rohkem sellest, kui me oleme omanikud olnud. Muudatused on suured, kohati isegi väga suured.

Väliselt on maja täpselt samasugune nagu aasta tagasi, silma torkavad vaid igasugused vana maerjali hunnikud ümber maja - olgu need siis vanad tellised, puitmaterjal või vanaraud.

Seespool on muudatusi rohkem näha, vanast pole suurt midagi alles jäänud, ainult põhikonstruktsioonid ja vaikselt on ka üht-teist hakanud asemele tulema.
Järgmise aasta plaanidena oleme vaikselt arutanud katuse vahetust ja välist soojustust. Kas seda ka finantsiliselt kannatab teha on suure küsimärgi all, aga eks näis.

Tubased tööd

Viimasel ajal on olnud suhteline vaikelu nii tegemistes kui ka nende kajastamises. Oleme valmistunud talve tulekuks, võib öelda, et tuul enam pragudest läbi ei puhu. Hulgaliselt oleme kulutanud montaaživahtu, seda puhunud kõikvõimalikesse väikestesse ja suurtesse pragudesse. Kõik aknad oleme kinni teipinud, esimese korruse aknad täiendavalt veel ka seestpoolt kinni kiletanud.
Eile laotasime pööningu põrandale maha ka vana vaiba, et laepaneele pisutki soojustada, kuna seal puudub soojustus täielikult ja sisuliselt on pööningul sama temperatuur, mis õueski. Samuti tihendasime täiendavalt pööningule viivat ust, klammerdasin sinna pööningupoolele vana seinakatte, mille kunagi altkorruselt väikese toa seinalt maha olime kiskunud.
Vahepeal lammutasin esimesel korrusel ära ka põrandate valamisel puutumatuks jäänud vana kamina vundamendi, sest uue ja suhteliselt sileda põranda kõrval nägi ta üsna armetu välja. Lammutades selgus, et ega sisugi väga hea ei olnud. Tekkinud augu valasin uuesti betooni täis, natuke armatuuri ka sekka. Päris tasa ta uue põrandaga ei ole, sinna otsustasin valada viimase kihi isetasanduva seguga, nii saab loodetavasti ilusam ja siledam.

Kuludest

Üks sagedane küsimus on, et kui palju teil nüüd pelleteid kulub...
Sellele on üsna keeruline vastata, sest ilmad on praegu üsna soojad olnud, samas on toimunud põrandate sissekütmine. Laupäeva õhtust eilse õhtuni, ehk umbes 4 päevaga oli kulunud umbes 2,5 kotti, samas enne seda, reedeks kütsime maja soojemaks ja siis kulus paar kotti pelleteid päevas. Üks kott pelleteid kaalub ca 16 kg ja alusetäis e. 60 kotti maksis eelmise nädala algul koos kojutoomisega 203€.
Reedel ja laupäeval kulutasime usinasti montaaživahtu (üle 3 ballooni) igasuguste kõikvõimalike aukude ja pilude tihendamiseks.
Eile õhtul näitas termomeeter teise korruse aknalaual 14C, reedel ja laupäeval oli 18C.

Pätu

Pätu tuleneb Batmanist ehk lihtsamalt inglise keele sõnast Bat.
Aga kõigest algusest peale. Et maja soojaks saada tuleb nüüdsest pelleteid osta - see pole muidugi mingi üllatus. Üllatus pole isegi see, et kui vaadata maja energiatõhususe klassi - A, B, C, D, E, F... jne. siis vist saab tähestik otsa, kui see energiatõhususe klass kätte jõuab. Ühesõnaga leidsime, et mõistlikum on osta kastitäis makrofleksi kui aluste kaupa pelleteid ja siis ilmaruumi kütta.
Eelmise nädala keskel keerasin torudesse veidi soojust juurde, et nädalavahetusel oleks meeldiv toimetada ja ka ööbima jääda ning reede õhtuks oligi majas mõnus temperatuur, põhimõtteliselt askeldasime T-särgi väel.
Tegelesime tavapäraste tegevustega - kraapisime mõnest kohast vana värvi, lasime montaaživahtu igale poole, kus pragu või auk paistis jne. Õhtul aga kuulsime köögi laes krabinat ja nägime, et juhtmeaugust hakkab midagi VÄLJA RONIMA! No mis värk see nüüd on, oli esimene mõte, aga must asi jätkas ronimist. Natukese aja pärast oli selge, et tegu on uimase nahkhiirega, kelle soojus ja askeldamine oli üles äratanud. Veidi ennast kogunud, sirutas ta tiivad laiali ja tegi majas mõned lennutiirud, tegime talle ka välisukse lahti, aga ta ei taibanud või ei tahtnud sealt välja lennata ja nii ta meil lõpuks tuppa seinale kükitama jäigi. Öösel lendas ta veel veidi ringi ja hommikul leidisme ta elutoa laenurgast pea alaspidi istumas, justnagu musta värvi liikumisandur. Mida temaga edasi teha, ei teagi, jätsime äraminnes talle keldriuksed lahti, põhimõtteliselt on sealtkaudu tal võimalik leida väljapääs või ka jahedam talvitumise koht. Kui keegi omab head mõtet, mida kodunahkhiirega teha, siis võib ta julgelt teada anda.

Soe sees!

Täna Keilasse jõudes näitas termomeeter ukse taga 1° C. Ei saa küll öelda, et tuppa astudes oleks seal soe hakanud, kuid varasemast rõskest külmast erines sisekliima kardinaalselt. Kraadiklaas teisel korrusel näitas 11 pügalat. Vaheldumisi kergelt krõbistades, sulistades ja kohistades toimetas keldris omaette Pelle.

Pelle

Parem üks pilt kui sada sõna. Katel on paigas, suur osa torudest samuti ühendatud.

Köögis on seinad puhastatud igasugustest naeltest, klotsidest, vanadest betoonaknapaledest jne. Sai oluliselt parem. Alguse sai see puhastamine aga hoopistükkis vanade ventilatsiooniaukude sulgemisest - need olid lihtsalt 10x15 cm augud läbi seina. Aukude sulgemise käigus aga jäid igasugused vanad seintesse taotud juhtmekinnitused ja muud jurad lihtsalt näotult ette. Nii saigi võetud ette ja terve köök neist puhtaks tehtud. Samuti sai teisel korrusel paneelide vahelt takku välja tiritud, et sinna varsti vaht asemele puristada.
Korstna võib ka peaaegu valminuks lugeda, korstnaplekid on vaja veel panna, aga kividest osa peaks enam-vähem valmis olema. Kokku sai laotud 41 rida, ehk umbes tuhatkond kivi ja natuke pealegi. Müürisegu kulus ka üle 40 koti ehk kõik kokku on kaugelt üle 3 tonni, mis sai üles veetud ja paika pandud. Praeguseks on korstna sisse ka roostevaba katlahülss paigaldatud, see ulatub korstnast veel omakorda veidi maad kõrgemale. Natuke veel ja tuleks hakata punaseid signaaltulesid lennukite jaoks paigaldama ;-)

Veel põrandate pilte

Põrandad on mõlemal korrusel siledad ja tasased. Mõnus :-)
Enam ei ole konarlikku tolmavat paneelipinda, vaid ühtlaselt lihvitud betoon, loodetavasti saab see mõningate nädalate pärast ka soojaks. Naljakas, et lihtne betoonipind tekitab juba sellise hea mulje, mis siis, et põrandakatet pole peal ja sinnani läheb veel aega.
Seinad ja muu ümbritsev on karjuvas kontrastis uute põrandatega, aga küll jõuab kätte nendegi kord ilusaks saada.

Köögi põrand

Elutuba

Põrandad

Täna jõudis kätte kauaoodatud samm edasi - põrandate betoneerimine. Esimese ja teise korruse põrandad said eelmise nädala lõpuks põrandaküttetorudega kaetud ja kõik muud ettevalmistavad tööd tehtud. Hetkel ei saanud eriti palju pilte teha, sest betoon põrandal ei kannata veel kõndimist.

Esimes korruse esik, endine kaminaruum, lihvimine ootab oma järge.

Teine korrus. Betoon on kergelt kivistunud ja "kopteriga" esimene lihvimine tehtud. Veel on vaja lihvida.

Korsten hakkab ka valmis saama, paar-kolm rida on veel vaja laduda

Viimased kaks nädalat on üsna väsitavad olnud, peaaegu iga päev või õhtu on möödunud ehitustegevuse, tassimise, koristamise jne. tähe all

Põrandaküte ja küttesüsteem

Esmaspäeval läks lahti küttesüsteemi rajamine. Õigemini päris töö hakkas pihta teisipäeval, aga esmaspäeval sai selgeks, et see nüüd tõepoolest hakkab kohe toimuma. Terve esmaspäeva õhtu läks garaaži koristamisele ja asjade ärakolimisele esimeselt korruselt.

Praeguseks on elutoa põrandale põrandakütte torud paigaldatud

Alustatud on ka köögipõrandale torude panemisega.

Hetkeseis: esimene korrus, va. WC on kaetud penoga (50mm) ja armatuuriga, elutuoa põrandakütte torustik on samuti paigaldatud. Teisel korrusel suurem magamistuba sai samuti asjadest tühjaks tõstetud, õnneks seal ei olnudki põrandat, mida üles võtta. Laste tubades on seinakapid välja lõhutud ja keskmises toas põrand üles võetud. Nurgapealses toas on vaja veel suurem osa välisseinas olevast puitkiudplaadist ja selle taga peituvast klaasvatist eemaldada. Samuti on vaja välja kanda trepikoridori põrandal olev saepuru-lubja segu. Siis saab sinnagi hakata torustikku maha panema. Samuti on vaja ülemine vannituba puhtaks teha, hetkel on seal veel mõningane kogus risu.
Kuna ilmateade lubab, et kuiv ja kuldne sügis hakkab läbi saama, siis pean lähipäevadel ka katuse korstna ümbert kinni saama, rääkimata korstna enda ladumisest, mida on veel tublisti üle meetri vaja katusel laduda.

Korsten katusejoonel

Kaks lõõri, kus praegu augud paistavad, on mõeldud ventilatsioonilõõridena, augud on tulevaste venditorude jaoks.

Näha on konstruktsioon, mis võiks tulevikus hoida ära vee läbijooksu ülalpoolt korstent.

Korsten ja katus

Täna jõudsin niikaugele, et lammutasin katuse korstna ümbert ära, muidu ei saanud enam korstnat edasi laduda. Kunagi on korstna ümbrus läbi jooksnud ja seetõttu olid sarikad, roov ja kõik muu puit seal lähikonnas läbi mädanenud. Sarikatel, mis ülevaltpoolt peaaegu korstnani ulatusid, saagisin pika jupi maha. Kasu neist ei olnud, sest nad olid niikuinii mädad, aga kivide ladumisel segasid kõvasti. Praegu ongi võimalik pööningult tähistaevast imetleda, ilmateate järgi peaks mõned päevad kuiva ilma tulema. Et mul täna fotokat kaasas ei olnud, siis hetkel kahjuks pilti sellest ei ole tehtud.

Katlaruum

Lihtsalt mõned pildid katlaruumist:

Oktoobri lõpp 2013. Kõik on alles ees, tutvume hoonega. Katlamaja on põlvist saadik rämpsu täis.

Jaanuari algus 2014. Rämps on ära koristatud, vaikselt on alustatud lammutamisega.

Jaanuari lõpp 2014. Katel on lammutatud, põrand on puhtaks pühitud.

Juuli lõpp 2014. Põrand on puhtaks pestud, plaatimisega on algust tehtud.

Augusti lõpp 2014. Lagi ja seinad on värvitud ja plaaditud.

Loodetavasti on järgmised pildid selles ruumis juba uue katla ehitusest.

Korstnatööd

Nädalavahetusel sai jällegi pisut korstent laotud. Aega läheb sellega tublisti, praeguseks on laotud 8 kihti telliseid ehk umbes 200 kivi.

Esimesel korrusel krohvisin vana kaminakoha siledaks.

Kamina koht vahetult peale lammutamist.

Korstnajalg peale augu kinniladumist ja siledaks krohvimist. Osa seina on pahteldatud ja algust on tehtud ka lae pahteldamisega.

Korsten kerkib taas

Märtsis sai vana korsten lammutatud kuni esimese korruse vahelaeni. Tundub, et kätte on jõudnud aeg, kus tuleb see jälle uuesti üles laduda. Kõigepealt tulid vanad tellised pööningult alla saada.

Selleks kasutasime peamiselt lapstööjõudu. Naabruskonnas elavad poisid koos Ekkega loopisid ühe hunniku väga entusiastlikult aknast alla ja hakkasid nendest kividest endale õue onni ehitama. Teine hunnik enam niisugust entusiasmi ei äratanud. Sellega tegelesid Ekke ja Johanna koos oma sõbranna Meriliniga.

Seejärel tuli uusi kivisid pööningule tassima hakata. Tundub uskumatu, aga uute kivide hankimine ei olegi nii lihtne, et lähed esimesse poodi ja laod tellised ostukorvi. Sobivaid telliseid lihtsalt ei ole poes, neid peab kas tellima või minema teise poodi ja seal uuesti katsetama. Lõpuks sai ostetud sadakond tellist Haabersti K-Rautast, Berlingo oli sellegi raskuse all üsna maadligi.

Et korsten on väga suur, 5 lõõriga, siis kulub telliseid uskumatult palju, ühe ringi peale kulub 25 tellist, seega sajast kivist saab ainult neli ringi laduda. Kuna lõõrid on ebaühtlase suurusega, siis kivide korrektselt mustrisse ladumine ei taha kuidagi välja tulla.

Elekter imbub majja

Visalt, väga visalt kuid järjekindlalt edenevad majas erinevad tööd. Enamus aega kipub kuluma tegevustele, mis otseselt välja ei paista: soonte lõikamine krohvi sisse, juhtmete vedamine ja hilisem kinni pahteldamine on nõudnud päevi, kui mitte nädalaid. See-eest hakkab maja järk-järgult valgemaks muutuma, algul esik, siis vannituba, kelder ja ajutine köök, mis on sisustatud kunagisse diskosaali.

Esikus on juba töötav lamp. Õhtuks oli ka pliidi kohal toimiv luminofoortoru.

Paika sai lüliti, mis teeb valgust keldri trepile ja koridorile, mis on leidnud kasutust sahvrina.

Veel mõni aeg tagasi oli riiuli asemel vanaraua- ja sodihunnik. Külmkambrisse on korjatud selle aasta kirsisaak.

Suures toas ei ole veel uusi juhtmeid. Vana juhtmestiku ussikäigud on kinni pahteldatud.

Elektriku puhkehetk.

Juuli

Juulikuu on möödunud kiirelt. Postitusi pole vahepeal ilmutanud, kuna olemegi põhiliselt elanud Keilas, kuhu seni saab internetti sisse pigistada ainult minu taskutelefoni kaudu, mida on blogi pidamiseks liiga vähe.
Sammukeste haaval on ometi kuu ajaga mõndagi muutunud. Üks oluline edasiminek on olnud pesemisvõimaluse tekkimine, mis oligi eelduseks, et maja püsivamalt asustada. Vannituba, milles on (ajutine) kraanikauss koos (ajutise) peegliga ning VANN (muidugi ka ajutine), näeb nüüd välja nii:

    Pisut sai korrastatud ka maja ümbrust, ära viidud üle 1,5 tonni vanarauda. Aga seda on veel.

Aiatagusel suurel kirsipuul oli kahtlasel kombel murdunud mitu oksa. Ülejäänud puu tühjenes marjadest vargsi ja iseenesest.

Kõvasti tegemist on olnud ka suures toas, eelkõige lae puhastamisega vanast värvist ja hallitusest ning põranda tasandamisega. Nüüd peaks elutoa põrand olema valmis küttetorustiku paigaldamiseks.

Samuti jõudis Einar paigaldada garaaži vanad köögikapid, ära plaatida katlaruumi seinad, nokitseda köögi akende kallal ja alustada esiku elektrifitseerimisega. Kindlasti on neid tegemisi olnud vahepeal veelgi, kõik ei pruugi praegu meenuda.

Soe vesi

Eile õhtul tegin viimased nokitsemised keldris asuva elektriboileri kallal, ühendasin elektrikaabli ja panin selle otsa pistiku ning pidulik hetk vee sisselaskmiseks oligi käes. Kui soojaveekraanist sai kogu lurisev ja turtsuv õhk välja lastud, siis hakkaski sealt vett tulema - nii nagu ette nähtud. Esialgu küll külma, sest boiler ei olnud Narva elektrijaamaga veel ühendatud, aga muidu läks kõik plaanipäraselt - boiler ei kukkunud alla, vett ei tilkunud kusagilt ja ka muidu näis kõik OK olevat. Seejärel saabus hetk elektriga ühendamiseks - et majas endiselt puudub elektriinstallatsioon, siis katsetamiseks ühendasin boileri pikendusjuhtme taha. Loomulikult ei ole see korrektne ühendusviis, sest boilereid ei ühendata pikendusjuhtme taha, liiatigi kui pikendusjuhe on maandamata ja ka juhtme ristlõige on napivõitu, rääkimata rikkevoolukaitsme puudumisest - ärge seda kodus järgi tehke! Igatahes boiler tundus korras olema, sest indikaatorlamp ei näidanud kusagil korpusel voolu olemasolu - tegelikult ju karprauad, mis keldriseina küljes, peaksid voolu olemasolul enamuse sellest endasse võtma, eks näis, mida rikkevoolukaitse asjast edaspidi arvab. Paar tundi läks mööda ja soojaveekraanist hakkaski tulema sooja vett :-)
Suheldud sai ka Elektrilevi meestega, kes talvel käisid "harundit" vaatamas, et mis sellega saab. Selgus, et mingis ebamäärases lähitulevikus paigaldatakse meie voolumõõtja hoopis posti külge, majast välja ja seejärel on kõik see, mis postist meie poole jääb juba meie mure, ehk õigemini mure kui selline kaob :-)

Nädalavahetus möödus nagu ikka - ehitustöid tehes. Pisitasa on asendumas lammutustööd uue loomisega, ehkki ka vana lammutamist on veel üksjagu. Ühtlasi on tunda, et finantse on hakanud rohkem kuluma, materjalid maksavad ja sugugi mitte vähe.
Reedel said paika pandud dušširuumis kraanikauss kraaniga ning duššisegisti, külma vett hakkas igatahes mõlemast tulema. Sooja veega läheb  veidi aega, torud on küll ühendatud, kuid boilerini ei ole elektrit veetud. Tegelikult ei ole boileri veel ka vett sisse lastud, kuid see on ainult ühe ventiili avamise vaev.
Laupäeval sai paigaldatud kraanikausile ka äravoolutorustik ja eelmises postituses näha olnud lahtine toruots veesõlmes sai kanalisatsiooniga ühendatud.

Elektrijuhtmetest veel veidi juttu:  nimelt jõudsin ma juhtmestiku südame - elektrikilbini. Kilp iseenesest näis pealevaadates olema korralik, vähemalt on ta seda omal ajal olnud, mis sest, et praeguseks on kõik kaitsmed vananenud ning muidu ajast ja arust. Vaatepilt, mis aga avanes elektrikilbi all oleva luugi taga, oli kõike muud, kui ilus. Majas kaootiliselt kulgenud juhtmed koondusid sinna kokku ja peaaegu KÕIK JUHTMED olid seal jätkatud ja teibiga isoleeritud... Vägisi tundub, et maja juhtmestiku on paigaldanud üks inimene, kes on juhtmeotsad kilbi alla kokku koondanud, seejuures neile vajalikku pikkust mitte jättes, kuid kilbi on koostanud hoopis teine inimene, kes on püüdnud kogu asjast väliselt siiski head muljet jätta.
Laupäevaõhtuse nokitsemise tulemus oli see, et kõik need juhtmed, mis pildil ripnevad, on likvideeritud ja vanad kaitsmed ei kaitse enam midagi, sest neist edasi ei lähe enam juhtmejuppigi. Erandiks on kilbis olev seinakontakt, kust me veel praegugi voolu võtame. Vanatüüpi maandusega seinakontakt ja kilbi ülaosas näha olev tööstusvoolu kontakt said kilbist eemaldatud.
Pühapäevasest päevast rääkides peab dušširuumi juurde tagasi tulema. Lõpuks sai valatud põrandas olnud vana lampkasti auk muu põrandaga ühte tasapinda, Veetorude paigaldamisega läks küll nii, et esialgu sai arvestatud sooja- ja külmaveetorud vahetuses olevatena, aga kuna nad jäävad niikuinii seina sisse, siis ei ole sellest suurt lugu, et nad pealpool põrandapinda omavahel ristuvad.

 Muudest tegemistest veel niipalju, et endisest sauna kaminaruumist said lõpuks laeplaadid maha taotud, kuid jäänud on veel kõige vastikum, nimelt on peaaegu kõikidest plaatidest paneeli külge jäänud suured liimiplärakad, mis ei tule mitte mingil kombel ära. Oleme proovinud neid kasta märjaks vee, bensiini, atsetooni, nitrolahustiga. Samuti oleme kuumutanud gaasileeklambiga, mis on ka ainus, mis mõningast, olgugi, et minimaalset, mõju avaldas, muutes selle liimi õige pisut pehmemaks. Käsitsi pahtlilabidaga kraapimine tundub täiesti lootusetu ettevõtmisena, peab vist proovima erinevaid lihvkettaid relaka külge panna.

Laupäeva öö oli selles majas ka meie jaoks esimene ööbimine - igatahes edukalt :-)

Jaanipäeva torutööd

Jaanipäeva pikk nädalavahetus, mis esialgu oli planeeritud hoopis lastega Koiva jõel paadimatkamiseks, möödus hoopis ehitustöid tehes. Kuna ilm oligi enam-vähem selline, nagu ilmateade lubanud - sadas ja oli üsna külm, siis ei oleks paadimatkal olemine just väga mõnus olnud, aga remontimisel see ei seganud.

Reede õhtul laenutasin Cramost Wirsbo toruotste laiendamise tangid ja laupäeval võisidki torutööd alata.

Õhtuks oli selge, et tööde jätkamiseks tuleb igasuguseid vidinaid juurde osta ja pühapäeva hommikul sai Espakist, K-Rautast ja Bauhofist ostetud juurde esialgsele 20 meetrile 20 mm torule juurde veel 50 meetrit, samuti hulgaliselt kolmikuid, põlvi, ventiile ja üleminekumuhve.

Keldris olevasse veesõlme ruumi sai paigaldatud 200 liitrine suur boiler. Et keldri siseseinad on laotud serviti silikaatkividest, siis sai boiler igaks juhuks kinnitatud hoopis karpraudade külge, mis toetusid põrandale, seina külge kiilankrutega ja lisaks veel ka lae külge kas kiilankru või isepuurivate kruvidega. Ühtlasi võimaldab boileri asetus külgseina juures läbi viia boileri tagant dušširuumi vee äravoolu (pildil on näha lahtine toruots, mis on asetatud kanalitoru peale. Hiljem saavad torud parajaks lõigatud ja kolmikuga verikaaltorusse ühendatud).

Kõige keerulisemaks osutus välja mõelda, et kuhu missugune toru kulgema hakkab, nii et oleks tagatud optimaalne paigutus. Uponori Wirsbo ehk Pe-Xa torude ühendamine on iseenesest äärmiselt lihtne, spetsiaaltangidega tuleb toruots avardada, sinna vastav ühenduslüli sisse torgata ja mõne hetke pärast tõmbub toru ümber ühenduse tihedalt kinni. Külmaveetorustiku survestamine igatahes kulges väga edukalt, mitte kusagilt ei lekkinud piiskagi vett. Uponor annab oma torudele 50 aastase garantii ja reeglite järgi tehtud ühendustele samuti viie aastase garantii. Ühtlasi on neid torusid ja ühendusi lubatud paigaldada konstruktsioonide sisse.

Teisipäeva õhtuks hakkasid jälle igasugused vidinad otsa saama, paar viimast soojaveetoru ühendust said tehtud siniste ühendusrõngastega, sest punased olid lihtsalt otsa saanud. Lõpuks said täpselt otsa ka sinised rõngad, samuti keermeüleminekud jne. Pikaks nädalavahetuseks plaanitud tööd said edukalt lõpetatud.

Muudest töödest sai maja lõpuks ära mõõdistatud, aias puudel ja põõsastel oksi kärbitud ning sauna eesruumi laega tegeletud.

Ei midagi uut ja põnevat

Üks pilt pidi ütlema rohkem kui sada sõna, siin aga üks järjekordne pilt tulevase dušši alusest august. Näha on tulevase dušši äravool ja kraanikausi äravoolu koht. helepruunid plaadid tagaservas on soojustus ja igale poole olen ma makroflexi lasknud. Vundamendi ja seinapaneelide vahe oli üpris hõre, teine variant oleks olnud need pilud seguga ära täita, aga vahu laskmine tundus mugavam ja otstarbekam.

Sellel pildil on näha endine kaminaruum keldris, kaminat enam ei ole, samuti puitpõrandat. Võimalik, et ka laua taga olev sein saab maha lammutatud, aga seda kunagi kaugemas tulevikus. Igavene tüütus tundub olema laeplaatidest vabanemine, need on mingi suhteliselt korraliku liimiga lakke liimitud. Igatahes vesi seda liimi ei lahusta, samuti ei sulata seda ka kuumutamine.

Uue dušširuumi eeltööd

Vahepeal kadunud olnud fotokas on õnnelikult leitud ja loodetavasti saab tulevikus jälle tihedamini juttu kirjutada ja pilte üles riputada.
Vahepealne aeg on möödunud suuresti vana DC likvideerimisega - see töö on praeguseks sisuliselt lõpetatud. Lampkastis olnud metallkessoon on suuremas osas välja lõhutud, vundamendi alune osa on laotud kahekordsest tellisest müüriga üles, see on väljaspoolt soojustatud ja müürist väljapoole jääv osa on täidetud liiva ja vanade silikaattellistega. Maja sisse jääv osa on samuti täidetud liiva ja vanade kividega. Koomiline on siinjuures see, et kui talvel said lammutamisest tekkinud kivid välja loobitud, siis nüüd tuli need jälle majja tagasi kärutada ning alla auku valada.
Edasi on vaja paigaldada torud dušši äravoolu jaoks ning penoplast soojusisolatsiooniks ning võibki hakata mõtlema põrandakütte torude paigaldamisele ja muudele tegevustele.

Liivaga täidetud põrandaalune

Täna käis külas ka sõber Meelis, kellega arutasime pikalt igasuguste torude võimalikku kulgemist mööda maja ja väljaspoolgi.

DC likvideerimine

Pott on veel paigas

Vana käimla likvideerimine sai täna siiski tehtud ilma piikvasarata. Kang, meisel ja kuvalda aitasid selle töö siiski ära teha. Kui veel eelmine kord tundus potialuse betoonplaadi lõhkumine lootusetu ettevõtmine, siis täna sai vaikselt serva alt nokitsema hakatud ja järjest lahti uuristatud. Vaikne on muidugi tinglik mõiste, sest tegelikult betooni sisse täie jõuga kangi löömine tekitab müra üksjagu.
Tülikas oli poti all olnud karpraua lahtilõikamine, see oli keevitatud nurkraudadega alloleva metallkesta külge ja ega sinna liiga hästi ligi ei pääsenud.
Nüüd on vaja pisut mõtiskleda selle üle, mida edasi võtta - kas täita kogu tühemik lihtsalt liiva ja kividega või üritada veel metallist plaate lahti lõigata, et vältida põrandaaluste külmasildade olemasolu. Aru peab veel sellegi üle pidama, et kas ja kuhu seal all võiks mõne penoplasti plaadi panna parema soojusisolatsiooni saavutamiseks. Tuleb ju selle koha peale dušši all olev põrand ja pole mingit mõtet raisata energiat kasutu tühjuse või kivimassi soojendamiseks.
Kui kõik see on läbi mõeldud ja teostatud, siis võibki hakata põranda soojustuse, torude panemisele ja betoneerimise peale mõtlema.

Enamus potialusest platvormist on ära lõhutud

Jäänud on vaid tühjus

Juuni käes

Et fotokas on tükk aega kusagile täiesti arusaamatult ja lootusetult ära kadunud, siis praegu pilte kahjuks ei ole.
Aga mis on vahepeal juhtunud: esmaspäeval käis pütiauto ja imes vana käimla sisu oma lörisevasse tsisterni. Reedel toodi õuele aga liivakoorem.
Nädalavahetusel sai tühjaksimetud lampkast ära puhastatud ja desinfitseeritud ning põhja peale mõnikümmend sentimeetrit liiva tassitud. Arusaamatul põhjusel oli kunagi pööningule tassitud seda suur hunnik, eks ma tassisin selle tuhkkuiva liiva nüüd alla ja valasin lampkasti põhja laiali. Vana poti ümbruses olev betoon osutus aga nii kõvaks, et kangi ja kuvaldaga lõhkumine tundub hoolimata suurest jõukulust tühja töö tegemisena, vaja vist laenutusest piikvasar võtta, sellega peaks töö minema hoopis lõbusamalt.
Keldris asuva kaminaruumi põrand sai üles võetud ja välja veetud, oli teine täiesti pehkinud.
Ostsime K-Rautast muruniiduki, panime selle kokku, bensiini ning õli sisse ja käima ta läks. Nädal varem trimmeriga niidetud rohi sai nüüd muruniidukiga üle käidud, sai oluliselt ühtlasem.
Veesõlmes sai sügisel torude sissetoomisega ära lõhutud sein jälle tagasi laotud.
Ja suur hulk vana klaasvatti sai toodud linna klaasvati konteinerisse. See mure sai õnneks murtud, et kuhu see jube sodi panna - hirmsasti torkis ja tolmas.

Kuumad ilmad

Aeg muudkui läheb ja ehitamine ei edene viimasel ajal kuidagi. Kevade tulekuga on tööd kolinud aeda, igasugu kaevamine, istutamine, trimmerdamine, kastmine jms on hea ettekääne selleks, et ilusa ilmaga mitte tolmuses keldris päeva veeta. Tasapisi on muidugi ka majas asjad edenenud: keldris pole enam kaminat, pütiauto käis ja tegi tühjaks lampkasti ning Einar alustas vana vetsu lammutamist. Aga aias on ikka ilusam:

Lisaks lohistasime keldrist välja vana diivani ning leidsime, et kuni ehituskonteineri tellimiseni kõlbab sellel ka siestat pidada. Mida ka mõnuga tegime.

Nüüd, kui ilmad jälle jahedamad, hakkavad ehk ka sisetööd jälle paremini edenema.

Välitööd ja muu

Eile istutasime raudtee poole, aia taha kuuseheki, 34 taime sai rivisse.
Veel tegelesime igasuguste muude taimedega - naabri kuuri äärde said maha istutatud jorjenid, Katrin tegeles igasuguste muude potililledega ja taimekastidega. Kunagi vast saab neist õitsvate lilledega pilte üles riputada.
Vahepeal oleme ostnud valmis mõningase koguse Pe-Xa veetoru koos vajalike lisavidinatega, nüüd on vaja kusagilt veel spetsiaalsed toruotsa laiendamise tangid hankida ja võibki veetorudesid paika panema hakata. WC-sse sai ajutine vesi toodud ja ühendatud keldrist kastmisvoolikuga. Süsteem töötab, ainult äraminnes keerame majakraani igaks juhuks kinni -voolikuvärk ikkagi.
Veel tegelesin eile pisut keldrikamina lammutamisega, vasakpoolne osa osutus ootuste vastaselt tunduvalt vastupidavamaks, kui parempoolne. Mõned read telliseid on veel vaja lammutada ja sodi välja vedada ning seejärel saabki asuda puupõranda ülesvõtmise kallale.

Keldrikamin

Keldrikamina lammutamine:

Seinte puitvooderdus on eemaldatud, viimane pilt kaminast

Pühapäeva õhtu tuli enne peale, kui kaminaga ühele poole sai

Kui kunagi aega rohkem on ja kamin lõplikult ära lammutatud, siis vast kirjutan juttu ka juurde.

DC ja WC

Eile õhtul oli üle hulga aja jälle tunne, et midagi on ära tehtud.

Kõigepealt sai läbi käidud poest ja ostetud 5 rõdukasti, mõned kassetid taimede pikeerimiseks. Kõik, mis sai ostetud, leidis ka kasutuse, tihedalt mahakülvatud taimed, said ümber pikeeritud ja rõdukastidesse said pisikesed taimenääpsud samuti maha istutatud. Rõdule neid veel panna ei saa, ilmateade lubab koledate ilmade saabumist - pealegi on need nii väiksed, et näha pole midagi.

Mingisse staadiumi jõudis töö ka WC-s, nimelt sai pott paika ja kanalisatsiooniga ühendatud. Veevärgiga on ta seni ühendamata, seega on ta ainult poolenisti WC. Aga kui loputuskast veega sai ära täidetud, siis toimis kõik suurepäraselt..
Paikneb uus pott hetkel täpselt vana vastas, peaaegu nagu kuulsad Sotši olümpiamängude potid.
Et tulevases WC- dušširuumis on suur seinanišš, siis sai valitud seinasisese süsteemiga ja seina külge kinnituv pott. Poti kõrval, nišši all, hakkavad olema pesumasin (ja -kuivati). Loodetavasti on ruumi niimoodi parem koristada. Poti kinnitusraami ja portselanosa vahele sai pandud paar vana kilpparketi plaati, kuna sinna tulevad seinaplaadid, mida praegu veel ei ole. Nende kilpide sisse aukude tegemisel hakkas elektritrell kahtlast häält tegema ja tundub, et selle hiinlase elupäevad said selle puurimisega ühele poole. Eks näis, kisun ta mõnikord lahti ja siis on näha, kas seal on omadega õhtul reduktor, mõni laager või on pisike pilusilm lihtsalt ära väsinud.


Katrin tegeles samal ajal järjekordselt rämpsu põletamisega ja keldris sauna eesruumi laudvooderduse eemaldamisega.
Voodrilauad on kõik kahjuks lõkkematerjal,  teha pole nendega suurt midagi, on teised niiskuse käes täitsa pehmeks muutunud ja põrandalaudasid pureb vamm üsna usinalt. Mingi seenekoloonia on ka keldri raudteepoolses seinas, seda on ühe korra Capatoxiga töödeldud ja ühes kohast proovisin ka ehitusfööniga kõrvetada. Paistab, et see toimis edukalt. Tegelikult vajab likvideerimist niiskuse seina sattumise probleem, tõenäoliselt peitub see esimese korruse terrassi viletsas hüdroisolatsioonis.

Lagi ja põrand ootavad keldris oma järge, samuti vajab seal lammutamist vana kamin.
Peale seda jäävad tööd keldri saunaosas tõenäoliselt pooleli, sest eluliselt tähtsamad asjad on vaja mujal korda teha - sügiseks on vaja saada toimima katlamaja ja vähemalt esimese korruse põrandaküte. Samuti on vaja ehitada veevärk, elektrisüsteem ning kanalisatsioon tulevasse kööki.

Torutööde kavandamine ja esimesed torud

Niimoodi näeb välja kanalisatsioonitoru, mis läheb läbi esimese korruse WC põrandast. Siia hakkavad suubuma pesumasina äravool ja potist tulev kraam. Võimalik, et siia suubub ka ülemise korruse vannitoast tulev must vesi. Esialgu oli idee, et siia võiks suubuda ka köögist mööda põrandat kulgev äravool, kuid kahjuks ei anna kalle vist niipalju välja ja tuleb leida teistmoodi lahendus. 

Samasse põrandasse tuleb teise serva veel üks, peenem läbiviik kraanikausi äravoolu ja dušši jaoks.

Põrandasse raiutud auk, kust lähevad läbi 110 mm diameetriga kanalisatsioonitoru ja kaks hülssi sooja ja külma vee torude jaoks.