Veel nahkhiirtest

Reedel juhtus nii, et tahtsin kahe alusetäie pelletite jaoks kütteruumi veidi ette valmistada. Selle käigus hakkasin ühelt seinalt maha kiskuma igasuguseid vanu plekist juhtmeklambreid, maha lõikama torujäänuseid jne. Torude ja juhtmete teised otsad ulatusid seinast läbi saunapoolele. Nii sai sujuvalt kütteruumi koristamisest sauna lammutamine. Lammutasin ära vana saunalava ja kiskusin lahti hulga vanu leiliruumi voodrilaudu. Ühel hetkel kuulsin aga juba eelmisest aastast tuttavat sisinat - laudade taha oli peitu pugenud talvituma järjekordne nahkhiir. Muidugi ajasin ma ta üles selliste hoogsate lammutustegevustega. Et ta enam sinna muretult talvituma poleks niikuinii jäänud, siis korjasin ta ettevaatlikult papist karpi ja viisin tühja ja jahedana seisvasse juurikakeldrisse, kus ma ta siis riiulile asetasin.
Veidi aja pärast sundis mingi sisetunne mind üles minema ja eeskoridori vaatama - ja mida ma seal nägin - nahkhiir oli seal! Kuidas sai nahkhiir keldrist sinna, võimatu ju... Läksin vaatasin siis elutoa nurka, kus Pätu varem magas, nüüd ei olnus seal kedagi. Selge - Pätu oli kas sooja tõttu või teise nahkhiire häälitsuste peale üles ärganud ja jahedama otsinguil kuidagi eeskoridori pugenud, tõenäoliselt kuidagi elektrikilbi vahelt. Et ta oli üsna uimane, siis ei valmistanud ka tema kinnipüüdmine erilisi raskusi ja viisin ta samuti juurikakeldrisse. Kinnipüütuna piuksus ta üsna aktiivselt ja kui teine nahkhiir teda kuulis, siis oli arusaadav, et nad omavahel ka suhtlesid. Igatahes jäid nad kahekesi sinna ruumi ja eks kunagi ole näha, mis neist seal saanud on. Ehkki nad võivad tunduda paljudele hirmuäratavana, on nad tegelikult ju toredad loomakesed, püüavad suveõhtuti rohkemgi putukaid, kui varblaseperekond.
Nädalavahetuse tegevustest veel - kaks alust pelleteid sai keldrisse tõstetud, kuu ajaga on alusetäis peaaegu otsa saanud :-( Samuti valasin kamina vundamendi koha isetasanduva seguga muu põrandaga tasaseks ning käis ka Uuve küttesüsteemi toimimist vaatamas ja veidike tasakaalustamas.