Ikka see koristamine

Tänaseks oli planeeritud tööd keldris katlamaja edasise puhastamisega, nimelt vana katla ja torustiku väljalammutamisega, aga kuna parajasti elektrit ei olnud, siis pealambi valgel ja ketaslõikurita poleks sellest midagi välja tulnud. Seepärast muutsime oma plaane ja asusime teise korruse vannituba puhastama. Katrin tassis suure hulga lauamaterjali rõdule ja muud rämpsu põletamist ja äravedamist ootama. Loomulikult tuli töö käigus jällegi palju juhtmeid eemaldada, osad neist said kõrvalasuvast magamistoast alguse ja suundusid kõrvalpööningule, osad olid iseoma tarkusest puntras.

Täna uusi pilte ei ole, seepärast üks pilt varasemast 
Pööningul olev risu, millest väike osa sai täna likvideeritud.

Kui vannituba sai puhtaks, siis oli minu tööjärg sujuvalt suundunud pööningule juhtmestikku likvideerima ja ka Katrin tuli sinna appi risu välja tassima. Selle kõige tulemusel sai vannituba uuesti kola täis, aga pööning tühjemaks ei saanud. Või noh, natuke sai ka...

Suur osa oli igasuguseid erinevaid elektriseadmeid. Ilmekas näide sellest, et nõukaajal ei olnud midagi saada, aga see-eest olid pööningud ja keldrid täis igasugust 'varandust' "igaks juhuks". No näiteks leidsime kasti, kus oli kümneid niiskuskindlaid musti harutoose. Samal ajal ei ole neid majas kasutatud mitte ühtegi. Teises kastis oli hulgaliselt elektripirne. Ühes kastis oli kaksteist klaasist valgustikuplit ja igalt poolt mahalõigatud juhtmetest sai toapõrandale tõsiselt suur hunnik. Juhtmemantra on teema, mis kordub postitusest postitusse, mille lõppu veel ei paista. Jäätmejaama viimist ootab kümneid erinevaid vanu värvipurke, potsikuid ja muud trääni.

Et väljas läks pimedaks, siis olime sunnitud mõistlikul ajal lõpetama - enne kui asi oleks tüütavaks muutunud, nii nagu eelmine kord juhtus.