teisipäev, 25. märts 2014

Käsi müüriladumises valgeks

Eile ostsime paar kotti müürisegu, suure mördisegamisnõu ja mördivispli ning kellu. Täna õhtul peale tööd sai kõik need ära katsetatud.
Algas kogu töö korstnajala ümber olnud krae lammutamisega. Mõned löögid haamriga ja juba ta lagunes. Väljanägemine oli nagu betoonil, aga sisu koosnes mingist jamast - katkised tellisetükid ja vanad elektriisolaatorid. Kandevõime oleks sellel kompotil olematu olnud.
Seejärel hakkasin korstnajalalt krohvi maha taguma. Et tegu oli mingi lubikrohvi laadse seguga, siis edenes see päris jõudsalt ja peagi oli müür puhas. Natuke läks aega veel harjamisele ja lahtitaotud puru kärusse koristamisega ning valmis ta oligi. Kraapisin põranda piinlikult puhtaks vanadest mördijääkidest, harjasin kogu tolmu ja puru ära ning uue seina tegemine võiski alata.
Katrin hakkas tassima keldris olevaid vanu silikaatkive üles ja selle tegevuse alguses kuulis ta kivivirnast kahtlast susinat. Lähemal uurimisel selgus, et seda häält tegi üksik nahkhiir, kes rippus pea alaspidi ühe kivi küljes. Tõstsime kivi ettevaatlikult teise kohta, kuid pärastpoole oli loomake sealt kadunud. Kahjuks sai uni enneaegselt häiritud ja karta on, et ta seda ei pruugigi üle elada.

Täiendava tugimüüri ladumine esimese korruse korstnajala kõrvale
Müürisegu vispeldamisel sai algul pisut liiga palju vett segusse pandud ja seepärast tuli teisest kotist lisada veidi kuiva puru juurde, et segu õige konsistentsiga tuleks. Koti peal on küll õpetus, et 25 kg puru kohta tuleb lisada 3-3,5 l vett, aga hoolimata mõõtmisest, sai segu algul ikkagi liiga vedel.
Kivide ladumine ei tahtnud alguses päris hästi sujuda, ei ole selle tööga keskkooli ajast saadik kokku puutunud. Aga käsi sai valgeks ja mõned kiviread said siiski üles laotud. Pärastised kiviread hakkasid juba veidi paremini paika saama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar