Kolm aastat

Viimasel ajal on postitusi väga hõredaks jäänud. Põhjuseid on mitmeid, esiteks on mul ajaga viimasel ajal väga kitsas olnud, kool nõuab järjekordselt oma osa. Inimene õpib kogu elu [ja need teised sõnad sinna otsa].
Oleme mõned päevad üle kolme aasta olnud majaomanikud - mis on selle ajaga juhtunud?
Põhiline on see, et maja on jälle muutunud suhteliselt elamiskõlblikuks, uus küttesüsteem ja uus katus. Teise korruse magamistoad võib lugeda täiesti valminuks, vaid Johanna toas ei ole laelampi, aga selle peab ta ise valima.
Selle sügise plaan oli, et peaks alustama teise korruse vannitoa ehitamist, aga seal ei ole me isegi ruumi tühjaks tõstmiseni jõudnud. Loodetavasti saab järgmisel aastal samal ajal öelda, et nüüd on ta valmis. Järgmise aasta suurem plaan on muidugi maja välisfassaadi soojustamine, praegused küttearved on ebameeldivalt suured. Vahepeal tegime majale ka energiamärgise, see kannab uhkelt tähte "F". Hea, et tähestikus üldse niipalju tähti on, et meie majalegi jätkub. Loodetavasti saab aasta pärast midagi paremat ka selle asemele kirjutada.

Õuehooaja lõpetamine

Täna keeratakse kellad talveajale - õhtud lähevad veel pimedamaks. Välitööde hooaeg sai selleks korraks läbi. Suvistest põhitöödest: Auk on likvideeritud ja raudteepoolne aed on valmis. Likvideeritud sai ka sissesõidu kõrval olnud mastialus.

Täna korjasime veel liivahunniku riismed hoovist kokku. Soov oli enne lume tulekut aed ja hoov veidike rohkem korda teha, kui ta viimastel aastatel on olnud.

Aia ehitusjärg augustis. Postiaukude kaevamisel tuli mitu kändu välja juurida, mis oli üsna suur töö.

Kaks kuud hiljem - tänane seis

Tellisime tsingitud (mitte värvitud) värava raami ja mõned uued aiapostid. Et värskelt tsingitud materjalil ei taha värv hästi peal püsida, siis tuleb paratamatult kevadel mahakoorunud kohad üle värvida.
Suurem osa vanadest aiapostidest läksid käiku. Kõik nad said maa seest välja kaevatud, relakaga roostest puhtaks tehtud, ära värvitud ja uuesti maha tagasi pandud. Väljavahetamsiele läksid mõned, mille kohta leidsime, et nad on oma aja ära elanud, kas oli kõrv ära murdunud või muidu lihtsalt liiga roostes.
Aiaposti augu sügavuseks sai vähemalt 80 cm ning sinna sisse mitu ämbritäit kividega betoonisegu kinni tambitud. Varasemalt ei olnud postide maasse panemisel segu kasutatud, seetõttu oli aed ka ühele ja teisele poole längu vajunud ning postid tudisesid maa sees. Aia all olev sokkel on ka vana, muidugi kohendatud ja parandatud. Aia puitmaterjali ostsime kohalikust puidupoest, kuid kuna see oli saekaatrist tulnuna kohutavalt ebaühtlase kvaliteediga, siis sai kogu materjal ka kergelt üle hööveldatud. Paistis, et tegu oli höövelpuidu tegemisel väljasorteeritud materjaliga, osadel laudadel tundusid olema ka paksusmasina jäljed peal - ühesõnaga kohaletoodu ei olnud eriti korralik materjal. Õnneks sinet ja muid puidukahjustusi ei paistnud olem. Peale hööveldamist pintseldasime lauad maas immutusvahendiga ja esimest korda ka rohelise värviga üle. Teise värvikihi said lauad siis, kui nad olid juba lõplikult paika pandud.

Väljastpoolt

Värava alla on paigaldatud murukivi. Pinnase tasandamine võib jääda sobivat aega ootama.
Vahepeal otsustas Einar maja soojustama hakata ja kleepis vannitoa terrassi poolsesse ossa mõned EPSi plaadid. Käega katsudes on sein seestpoolt veidi soojem tõesti.

Mõned valged penoplaadid vannitoa välisseinas. Pildil on näha ka augustikuus ehitatud uus trepp. Esimesed külmad on maja nurga juures kasvava metsviinapuu lehed juba ära võtnud.

Kuhu suvi kadus?

Enamus suvest on kadunud siia:

Nende tünnide ja augu saaga on kestnud terve aasta ning lõpuks on see möödas. Eelmisel hilissuvel hoovis vajuma hakanud pinnast lahti kaevates ilmnes kahekordne, kuni 3 meetrit sügav ning korraliku elutoa mõõtu maa-alune ruum. Algselt oli see betoonplaatidega kaetult muru all peidus, aga siis andis kuskilt midagi järgi ja nii ta läks. Lahti kaevatud betoonplaatide eemaldamine käis umbes nii:

See pilt on pärit küll ühe teise asja, vana mastialuse lammutamiselt, aga töömees ja -vahendid on samad. Täiesti uskumatu, et ikka veel leidub midagi, mida lammutada! Maa-alustest kütusemahutitest sai välja lastud kahe 200-liitrise tünni jagu vana kütteõli, ja kuna kõike tuleb teha korralikult, siis otsustas Einar mahutid enne vanarauda saatmist ka puhtaks pesta:

Mahutite eemaldamine ise käis kähku:

 

Üllatus missugune - kui õhtul töölt tulin, oli auk tühi! Maja seina ääres kõrgunud vanade telliste lasu kadus augu täiteks, samuti mullahunnikud. See projekt on nüüd läbi ja järgmine juba käsile võetud - uus raudteepoolne aed. Pildid sellest  tulevad järgmises postituses.

Kevadtööd

Mida aeg edasi, seda enam kipub ununema oma tegemisi blogis jäädvustada. Vahepeal on hakanud ilmet võtma magamistuba. Seinad on sirged, värvitud ja tapeeditud, vool jõuab uusi juhtmeid mööda (rohketesse) seinakontaktidesse ning ka põrand peaks lähipäevil valmis saama. Toa valmimist lükkas edasi see, et põrandakütte paigaldaja oli magamistoas asuva kollektori  ehitanud nii, et torud läksid põranda sisse mitte seina äärest, vaid ca 15-20 cm eemalt. Kuigi kollektorile on plaanis ümber ehitada mingi kapilaadne moodustis, siis Einar otsustas siiski torud ümber tõsta, et tulemus nägusam jääks. Üldse kulub enamus aega nö. "nähtamatute" tööde tegemiseks, mille puhul muutust ei märkagi.

Kevadistest aiatöödest on seni suurem olnud naabri aia äärde rajatud elupuuhekk.

Peale magamistoa valmimist on selle suve järgmisteks plaanideks likvideerida maja tagant legendaarne Auk ning rajada raudtee poole uus piirdeaed.

Ekke töönurk

Vahepeal sai valmis ka Ekke töönurk.

Krohv ja pahtel magamistoas

Peale Ekke toa ehituse lõpetamist kolisime enda magamistoa alumisele korrusele ja teise korruse viimase toa remont sai ametlikult alata. Kuna magamistoast polegi siin blogis varem õieti pilte olnud, siis panen võrdluseks ka mõned vanemad välja.

Esimesed vaated

Kunagi päris alguses

Vahepeal tekkis põrandaküte...

...ja juhtmed

 

Valmis krohvimiseks

Esimene pahtlikiht

Ainult natuke veel...



Laste toad

Eile, planeeritust üle kolme kuu hiljem, sai laste tubades remont lõpuks valmis. Krohvitud, pahteldatud, värvitud, elektrifitseeritud, uksed ees ja liistud maas. Ees on veel sisustamise rõõm. Kuna toad on kitsukesed, pole ülevaatlikku pilti lihtne fotole saada. Oma elamise kolisime alla suurde tuppa ning teise korruse remont liigub magamistuppa edasi. Valmimistähtaja suhtes enam nii optimistlik ei ole - kui hästi läheb, võiks see jaanipäevaks valmis olla.



Ekke tuba alguses

Ekke tuba praegu

Johanna tuba alguses



...ja praegu




Magamistuba praegu

Vahepealsetest töödest

Pikka aega pole eriti sisulisi postitusi olnud ja püüaks tagantjärgi natuke kirjutada, sellest, mis viimastel kuudel tehtud.

Teise korruse trepimade

Teise korruse trepimademe seinad ja lagi on praeguseks krohvitud ja korra pahteldatud. Pildil on näha juba algselt krohvitud seina, kus aga kulgesid mõned peened praod. Oleks võinud need ka lihtsalt pahtliga katta, kuid oli tahtmine teha kõik korralikult ja nii need saidki relakaga lahti lõigatud ja sügavamalt avatud. Selle käigus tuli välja, et mõningate seinapaneelide vahele pole väga palju mörti sattunud, samuti sai välja kistud üks ussina siuglev juhe krohvi sees. Igatahes said paneelivahed müüriseguga tihedalt täis topitud, selle peale krohvisegu ning pahtel pandud.
Trepimademe aknapoolne sein sai samuti krohvitud. Selleks tuli välja kangutada sisemise rõduukse piidad, need lõigata kitsamaks (või on õhemaks see õige sõna?) ja tagasi panna. Algselt oli välissein seestpoolt soojustatud umbes 5 cm vene klaasvati kihi ning puidkiudplaadiga, mida enam seal ei ole ja seetõttu uksekarp ulatus seinast üksjagu välja. Peale krohvimist on kõik ilusasti ühetasane.

Sisemine uksekarp on oma kohalt välja võetud ja toimub parasjagu selle kitsamaks saagimine. Parempoolne sein on pildil krohviseguga juba jälle ühetasaseks silutud, kuid veel pahteldamata.

Ventilatsioonitoru kulgemine läbi ülemise vannitoa

Et majas puudub senimaani ventilatsioonisüsteem, siis on ka tunda, et õhk väga hästi ei liigu. Eriti hästi oli seda tunda vannis käies, kui kogu ruum täiesti niiskeks muutus. Seetõttu otsustasin poest osta paar ventilatsioonitoru ning läbi vannitoa laes oleva augu seda õhku välja juhtida. Pildil ongi näha, kuidas ventilatsioonitoru tuleb alumiselt korruselt ja on käepäraste materjalidega isoleeritud, et vältida kondensaadi teket. Edasi suundub venditoru pööninguseinas olevasse ventilatsiooniavasse. Peale toru paigaldamist selgus siiski, et väga head õhuvahetust see veel taganud, ning tõmbe parandamiseks ostsin juurde ventilaatori ja veel ka tagasivooluklapi. Tuuliste ilmadega oli tunda, et mõnikord torust väljatõmbe asemel hoopis tuleb hoopis külma õhku sisse.

Ekke toas põrandaliistude paigaldamine

Valmis hakkab saama lõpuks ka teine lastetuba, viimistleda on vaja veel ukse ümbrus, uks ise on juba ees. Enne ukse paigaldamist otsustasin vahetada ka ülal oleva silluse, mis varem oli tehtud puidust, kuid ajapikku oli kuivanud ja loksus oma kohas. Selle asemele panin hoopis metallist karpraua. Seal ukse kohal mingit koormust ei ole, on vaid ukse kohal olev vahesein, ja seegi üsna õhuke. See puidust asi oli seal niikuinii mõttetult lahti, siis võtsin ta hoopiski ära ja asendasin palju korralikuma talaga. Midagi pidin temaga nii või teisiti ette võtma, sest uks ei oleks sellesse avasse tahes-tahtmata ära mahtunud. Esimese lastetoa puhul lahendasin avasse mahtumise probleemi sellega, et saagisin ja raiusin puidust silluse alt ca 2,5 cm vähemaks.
Nipet-näpet on veel tehtud sügistalvise aja jooksul, aga kõik ei tule tagantjärgi meelde või tunduvad nii episoodiliste ja tühistena, et neist polegi nagu midagi kirjutada. Näitena võib tuua telekaantenni paigaldamise pööningule, ajutise elektrijuhtmestiku panemine elutuppa või endises kaminaruumis suvise katusevahetuse ajal läbitilkunud laepahtli mahalihvimine.

Talv

16.01.2016 kella 12.30 paiku. Talv on täies ilus. Pilti kahe aasta tagant vaata siit

Aasta alguse külmad ilmad on pannud meie katlamaja esimest korda tõsisemale proovile. Katel töötab täisvõimsusel ja üsna pidevalt, tehes iga pooleteise tunni tagant mõnekümneminutiseid pause. Pelletite tagavarale mõjub see hävitava kiirusega, päevas kulub ca 4 kotitäit, mis krõbinal katlasse kukuvad ja soojuseks ära põlevad.
See-eest on toad normaalse temperatuuriga, välja arvatud Johanna oma, mis nurgapealsena kipub pisut jahedamaks jääma. Selgeks on saanud see, et kui meie laepealset ei kataks terves ulatuses 20 cm klaasvilla, siis me katel maja soojaks kütta ei jõuaks. Tegelikult oleks vaja vist veelgi villa lisada laepealsele, aga sellel talvel me seda tegema ei hakka. Välisseinte soojustamine on samuti asi, millega tuleb tegelema hakata, praegu aga ei ole veel selge, millal ja mismoodi me seda tegema hakkame. Kas tuleb vill või peno, kas krohv või plaadid, kõik on lahtine. Sama lugu on ka värvilahendusega - mis värvi see kõik lõpuks välja hakkab nägema. Aga - iga asi omal ajal või natuke hiljem...

Uus aasta

Kuigi vanal aastal jäid mitmed plaanid teostamata, siis kes vana asja meelde tuletab, sel...
Uuel aastal uue hooga. Head uut aastat!