Vahepealsetest töödest

Pikka aega pole eriti sisulisi postitusi olnud ja püüaks tagantjärgi natuke kirjutada, sellest, mis viimastel kuudel tehtud.

Teise korruse trepimade

Teise korruse trepimademe seinad ja lagi on praeguseks krohvitud ja korra pahteldatud. Pildil on näha juba algselt krohvitud seina, kus aga kulgesid mõned peened praod. Oleks võinud need ka lihtsalt pahtliga katta, kuid oli tahtmine teha kõik korralikult ja nii need saidki relakaga lahti lõigatud ja sügavamalt avatud. Selle käigus tuli välja, et mõningate seinapaneelide vahele pole väga palju mörti sattunud, samuti sai välja kistud üks ussina siuglev juhe krohvi sees. Igatahes said paneelivahed müüriseguga tihedalt täis topitud, selle peale krohvisegu ning pahtel pandud.
Trepimademe aknapoolne sein sai samuti krohvitud. Selleks tuli välja kangutada sisemise rõduukse piidad, need lõigata kitsamaks (või on õhemaks see õige sõna?) ja tagasi panna. Algselt oli välissein seestpoolt soojustatud umbes 5 cm vene klaasvati kihi ning puidkiudplaadiga, mida enam seal ei ole ja seetõttu uksekarp ulatus seinast üksjagu välja. Peale krohvimist on kõik ilusasti ühetasane.

Sisemine uksekarp on oma kohalt välja võetud ja toimub parasjagu selle kitsamaks saagimine. Parempoolne sein on pildil krohviseguga juba jälle ühetasaseks silutud, kuid veel pahteldamata.

Ventilatsioonitoru kulgemine läbi ülemise vannitoa

Et majas puudub senimaani ventilatsioonisüsteem, siis on ka tunda, et õhk väga hästi ei liigu. Eriti hästi oli seda tunda vannis käies, kui kogu ruum täiesti niiskeks muutus. Seetõttu otsustasin poest osta paar ventilatsioonitoru ning läbi vannitoa laes oleva augu seda õhku välja juhtida. Pildil ongi näha, kuidas ventilatsioonitoru tuleb alumiselt korruselt ja on käepäraste materjalidega isoleeritud, et vältida kondensaadi teket. Edasi suundub venditoru pööninguseinas olevasse ventilatsiooniavasse. Peale toru paigaldamist selgus siiski, et väga head õhuvahetust see veel taganud, ning tõmbe parandamiseks ostsin juurde ventilaatori ja veel ka tagasivooluklapi. Tuuliste ilmadega oli tunda, et mõnikord torust väljatõmbe asemel hoopis tuleb hoopis külma õhku sisse.

Ekke toas põrandaliistude paigaldamine

Valmis hakkab saama lõpuks ka teine lastetuba, viimistleda on vaja veel ukse ümbrus, uks ise on juba ees. Enne ukse paigaldamist otsustasin vahetada ka ülal oleva silluse, mis varem oli tehtud puidust, kuid ajapikku oli kuivanud ja loksus oma kohas. Selle asemele panin hoopis metallist karpraua. Seal ukse kohal mingit koormust ei ole, on vaid ukse kohal olev vahesein, ja seegi üsna õhuke. See puidust asi oli seal niikuinii mõttetult lahti, siis võtsin ta hoopiski ära ja asendasin palju korralikuma talaga. Midagi pidin temaga nii või teisiti ette võtma, sest uks ei oleks sellesse avasse tahes-tahtmata ära mahtunud. Esimese lastetoa puhul lahendasin avasse mahtumise probleemi sellega, et saagisin ja raiusin puidust silluse alt ca 2,5 cm vähemaks.
Nipet-näpet on veel tehtud sügistalvise aja jooksul, aga kõik ei tule tagantjärgi meelde või tunduvad nii episoodiliste ja tühistena, et neist polegi nagu midagi kirjutada. Näitena võib tuua telekaantenni paigaldamise pööningule, ajutise elektrijuhtmestiku panemine elutuppa või endises kaminaruumis suvise katusevahetuse ajal läbitilkunud laepahtli mahalihvimine.